Põhilised seadused, mida uuendused puudutavad, on

• haridusseadus,
• põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ning
• kutseõppeasutuse seadus.

Muudatused toovad kaasa õppimiskohustuse ea pikendamise 18. eluaastani ja kutsehariduse reformi.

Haridusminister Kristina Kallase sõnul on muudatused sündinud huvigruppidega koostöös. “Tänapäeva maailmas on tööturul edukalt läbilöömiseks põhiharidusest ilmselgelt vähe. Majanduse elavdamiseks vajame tööturule rohkem kvalifitseeritud tööjõudu. Selleks peab tõstma Eesti elanike keskmist haridustaset – eesmärk on, et 90 protsenti 20-24-aastastest Eesti inimestest omandaks kesk- või kutsehariduse.” 

Samuti tõdes minister, et paraku ei jätka täna oma haridusteed iga-aastaselt ligi 700 põhikoolilõpetajat ning umbes sama suur hulk langeb esimesel põhikoolijärgse hariduse omandamise aastal välja. “Noorte kesk- või kutsehariduse mitte omandamine jätab nad tööturul nõrgemasse positsiooni ning seeläbi suureneb ka kvalifitseeritud tööjõu puudumise probleem. Õppimiskohustuse ea pikendamise reformi tulemusel muutub õpe paindlikumaks, kutsehariduses suurendatakse põhikoolijärgseid õpivalikuid ning luuakse 4-aastased õppekavad suunitlusega inseneeriale ja IT-le, mis peaksid õppe konkurentsivõimelisemaks ja atraktiivsemaks muutma,” sõnas minister. 

Muudatuse jõustumisel algab õppimiskohustus seitsmenda eluaastaga ning kestab kuni 18-aastaseks saamiseni. Kui enne 18. eluaastat täidetakse kutsehariduse või keskhariduse lõpetamise nõuded, loetakse ka õppimiskohustus täidetuks.

Kavandatud on, et õppimiskohustus hakkaks kehtima neile õpilastele, kes 2024/2025. õppeaastal alustavad õpinguid 9. klassis. 

2024/2025. õppeaasta kevadel peaks kava kohaselt rakenduma põhikooli lõpetajatele ühtne sisseastumise infosüsteem, mille kaudu saavad noored ja ka koolid hallata oma konkursse ja vastuvõtte. Lisaks soovitame koolidel sisseastumiskatsete korraldamisel arvestada ühtsete lõpueksamite tulemustega, nii väheneb õpilaste koormus topelt eksamite tegemistel ja koolid saavad keskenduda õppesuundade põhistele valikkatsetele.

Õppe paindlikkuse suurendamiseks üldhariduskoolides on kavas luua selgem alus mitteformaalõppe arvestamiseks. Samuti kirjeldatakse seos gümnaasiumi ainekursuse ning kutse- ja kõrghariduses kasutatavate arvestuspunktide vahel. Arvestuspunkt on tööriist, mis võimaldab kombineerida nii kooli õppekavas kui ka individuaalses õppekavas õpinguid erinevates haridusliikides või -tasemetel. Ühtlasi võib kutseõppeasutustes edaspidi  lisaks mittestatsionaarsele viia läbi ka statsionaarset üldharidusõpet. Õpikeskkondade ristkasutuse kaudu avaneb seeläbi võimalus õppe praktilisemaks ja oskuspõhisemaks muutmiseks, mis on strateegiline siht.

Plaanis on vähendada uuenduste käigus kooli ja õpilase koormust kohustusliku põhikooli valikeksami ning gümnaasiumi koolieksami kaotamisega. Kohustuslikud arenguvestlused asenduvad vajaduspõhiste arengut toetavate vestlustega. Ajakohastatud kutsekeskhariduse õppekavadele vastuvõtu suurendamiseks piiratakse täiskasvanute tasuta kutseõpet.

Kavandatava kutsehariduse reformi üheks oluliseks eesmärgiks on muuta kutsekeskharidus gümnaasiumihariduse kõrval konkurentsivõimeliseks ja atraktiivseks edasiõppimise valikuks, mis võimaldab lõpetajatel nii edukalt rakendust leida tööturul kui soovi korral jätkata õpinguid kõrghariduses. Muudatustega täpsustub ka kohalike omavalitsuste roll seirata ning tagada vajaduspõhiselt tugi õppimiskohustuse täitmisel.

Paralleelselt partnertitel tagasiside kogumisega jätkab ministeerium tööd rakendusaktidega, kutseharidusstandardiga ning põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavadega, et muudatused saaksid rakenduda juba 2024/2025. õppeaastal 9. klassi astuvatele õpilastele.