Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaksi sõnul on praegu kehtivad trahvimäärad ajale jalgu jäänud ega ole seetõttu suuremate firmade jaoks piisavalt mõjusad. Selleks, et trahv oleks suurem kui rikkumisest saadav majanduslik kasu, muudetakse trahvimäärad seadusega suuremaks.
"Kehtiv vedelkütuse seadus ei võimalda väärteo eest kehtestada suuremat karistust kui 10 miljoni eurot. See aga ei ole praeguses turusituatsioonis proportsionaalne ega mõjus," põhjendas Rein Vaks.
Muudatuse kohaselt on trahvisummaks 125 eurot kohustuse täitmisest puudujääva iga gigadžauli eest, mis võib tähendada sõltuvalt tarnija kütuse müügimahust rahatrahvi 30–108 miljonit eurot.
Seaduse muudatus aitab järelevalveasutustel saada parem ülevaade biokomponendi lisamisest ja ergutab ettevõtteid õigel ajal kohustust täitma. Kütusetarnija peab tagama vähemalt 7,5 protsenti tarnitud kütuste koguenergiast biokütusena. Kui praegu peab kütustarnija kohustuse täitmisest aru andma üks kord aastas, siis seaduse jõustumisel tuleb seda edaspidi teha korra poolaastas. Lühem kontrollperiood on vajalik selleks, et kiiremini reageerida, kui biokütuste nõuet ei täideta.
