Esimest korda 125-aastase ajaloo jooksul muutus Dow Jonesi
tööstuskeskmine neljal järjestikusel päeval üle 400 punkti - esmaspäeval
miinus 634,76 punkti (-5,5%), teisipäeval pluss 429,92 punkti (4,0%),
kolmapäeval taas miinus 519,83 punkti (-4,6%), neljapäeval 423,37 punkti
(3,9%). Vaid reedel oli maailma enimjälgitava aktsiaindeksi tõus
tagasihoidlikum kerkides “vaid” 1,3%.
Kauplejate sõnul olid suurte languste taga peamiselt avatud
investeerimisfondid ja pensionifondid, suurte tõusude mootoriteks olid
aga nn põhjaõngitsejad ning manööverdavad riskifondid, kirjutab The Wall
Street Journal.
Ka Tallinna börsil olid aktsiate kõikumised suured. Indeks OMXT kukkus
esmaspäeval 6,24 protsenti 586,30 punktini, mis on meie börsiindeksi
suurim langus alates 2008. aasta oktoobrist ning enne seda kukkus meie
börs nii palju peaaegu 13 aastat tagasi - 1998. aasta lõpus.
Ühtegi üle viieprotsendilist tõusu meil siiski ei toimunud - suurim
viimaste päevade tõus oli kolmapäeval, mil OMXT indeks kerkis 4,28%. Üle
kahe protsendi on indeks aga liikunud juba seitse kauplemispäeva
järjest.
Huvitav on märkida, et vaatamata meie börsi äärmisele ebalikviidsusele
on kogu börsi ajaloo jooksul indeksi enam kui viieprotsendilisi
liikumisi toimunud vaid 74 päeval. Arvestades, et kauplemispäevi on
olnud umbes 4900, teeb see suurte liikumispäevade protsendiks 1,5%. Mis
aga veelgi olulisem, suurem osa suurte liikumiste päevadest toimus
börsiajaloo algusaastatel. Kaks kolmandikku indeksi suure liikumistega
päevadest olid enne 2000. aastat ning pärast Hansapanga lahkumist 2005.
aasta kevadel toimud esimene üle 5protsendiline indeksi liikumine alles
kaks aastat hiljem, 2007. aasta veebruaris ja kokku on neid olnud vaid
18. Siit saab järeldada, et meie börsil tegutsevad maaklerid on muutunud
väga headeks kauplemise spetsialistideks väikese, et mitte öelda
olematu likviidsusega turul.
Käesoleva kriisi üheks peaküsimuseks on kujunenud võrdlus 2008. aasta
finantskriisiga. Erinevused on siiski üsna suured. Kui 2008. aasta kriis
oli pankade kriis, siis praegune on valitsuste kriis. 2008. aastal
tegutsesid suurriikide valitsused ja keskpangad kriisiga võitlemisel
üsna üksmeelselt ja otsustavalt siis nüüd ollakse üsna ebalevad ning ka
erilist koostöövalmidust ole eriti näha. Pigem on tunda oma arusaamise
pealesurumist teistele.
Üheks selle kriisi iseärasuseks on ka nn massiivne välkkauplejate poolt
tekitatud kauplemismaht. Välkkauplejateks ehk algoritmkauplejateks
nimetatakse arvutiprogramme, mis teevad börsil tuhandeid tehinguid
sekundis ning nende osakaal USA aktsiaturgudel muutub järjest suuremaks.
Uudisteagentuur Bloomberg kirjutas, et välkkauplemise maht USA
aktsiaturgudel 1. kuni 10. augustini kasvas selle aasta keskmisega
võrreldes 80% ja hõlmas maaklerfirma Wedbush hinnangul 75% kogu
kauplemismahust. Wedbush on suurima kauplemismahuga maaklerfirma
Nasdaqil. Enim on kasvanud Apple’i, Google´i, Bank of America ja Goldman
Sachi aktsiate kauplemismahud. Aktiivselt kaubeldakse ka SPDR S&P
500 ETF Trust, iShares Russell 2000 Index Fund ja teiste börsil
kaubeldavate fondidega.
Bloombergi ja Credit Suisse andmete kohaselt oli ajavahemikul 4. kuni
10. augustini keskmine kauplemismaht 15,97 miljardit aktsiat, mis on
kõigi aegade suurim viie päeva keskmine. Eelmine rekord oli ajavahemikul
15. kuni 19. septembrini 2008. Mäletatavasti esitas Lehman
pankrotiavalduse 2008. aasta 15. detsembril.
Selleks nädalaks ootavad heitunud investorid turgude rahunemist. Lootuse
selleks annavad kaks viimast kauplemispäeva, mil aktsiaindeksid tõusid.
USA aktsiaturgude jaoks on tegemist esimese kahe järjestikuse
tõusupäevaga alates juuli keskpaigast. Üsna olulised on turgude
käitumisele selle nädala makromajandusnäitajad ning kui nad tulevad
suhteliselt head ehk ei viita Ühendriikide võimalikule liikumisele
majanduslanguse suunas, võib soovitud rahunemine isegi tulla. Reedel
avaldatud jaemüüginäitajad, mille kohaselt tegi jaemüük juulis kolme kuu
suurima tõusu, annab aluse mõningaseks optimismiks. Väga oluline on
muidugi ka see, mis toimub Euroopas.
Tõnis Oja,
www.investmentor.ee
