Seda igal aastal ilmuvad kirja loevad sajad tuhanded, võib olla ka miljonid investorid. Kirjas sisalduvat refereerivad peaaegu kõik uudisteagentuurid ning majanduslehed.
Ehkki Buffett postitas oma kirja Berkshire Hathaway kodulehele laupäeva hommikul, oli ajakiri Fortune osa sellest kirjast juba avaldanud. Buffetti lemmikajaleht on The Wall Street Journal, ilma milleta ei saa vanahärra tema enda sõnul elada päevagi. Kui Buffett reisib kusagil välismaal, laseb ta alati majanduslehe endale sinna tellida. Samas on Buffettil ilmselt kõige soojemad suhted ajakirjaga Fortune, mille kaudu annab ta teada oma kõige olulisemad sõnumid ja otsused. Just Fortune oli see väljaanne, mille kaudu sai maailm teada, et Buffett kavatseb peaaegu kogu oma varanduse annetada Bill ja Melinda Gatesi heategevusfondile.
Sel aastal lasi Buffett oma kirjale juba varem valgust heita samuti ajakirja Fortune vahendusel, kes avaldas katkendi kirjast mõned nädalad tagasi. Selles katkendis kirjutas Omaha Oraakli hüüdnime saanud vanahärra, miks aktsiate tootlused on peaaegu alati alternatiivsetest investeeringutest paremad. Erilise vaatluse alla võttis ta võlakirjad ja muud intressitooted ning kulla.
Oma käsitluses pöörab ta tähelepanu mingi kindla valuutaga seotud investeeringutele, milleks on rahaturufondid, võlakirjad, hoiused ja muud instrumendid. Investeerimisõpikud nimetavad neid reeglina väheriskantseteks. Buffett oponeerib sellele seisukohale ning nimetab neid hoopis kõige ohtlikemateks investeeringuteks. Ohtlikeks nimetab ta neid sellepärast, et oma eriti madalate intresside tingimustes jäävad nende tootlused inflatsioonile alla, ning seda eriti siis, kui tuleb arvesse võtta ka nende pealt makstavaid makse. Buffetti sõnul nende investeeringute ostujõud tegelikult langeb.
“Võlakirjad, mida reklaamitakse kui riskivaba tootlusega investeeringuid, omavad täna riski olla hoopis tootlusevabad,” kirjutas Buffett.
Teiseks investeeringute kategooriaks, mida Buffett lahkab, on varad, mis ei tooda mitte midagi, mida investorid ostavad lootuses, et keegi ostab need neilt kunagi kõrgema hinna eest ära. 17. sajandil olid selliseks varaks tulbid ning selle sajandi esimesel kümnendil kuld. Kulla omadused aja jooksul ei parane – unts kulda jääb ikka untsiks kullaks. Selle hind tõuseb lihtsalt sellepärast, et seda soovivate ostjate arv aina kasvab. Ja kui nende ostjate arv kasvab üha kiiremini, jõuab see varem või hiljem olukorrani, kus mull lõhkeb. Buffett tuletab siinkohal meelde vanasõna – mida tark inimene teeb alguses, seda rumal teeb lõpus.
Loomulikult hindab Buffett kõige paremateks investeerimisobjektideks ettevõtteid, millest murdosasid saame me omandada börsiettevõtete aktsiate näol.
Warren Buffett on juba 81-aastane, mistõttu on juba aastaid olnud suureks küsimärgiks tema järglase küsimus. Juba mitu aastat on Berkshire’i juht kinnitanud, et järglase kandidaadid on olemas. Laupäeval ilmunud kirjas andis ta aga teada, et tema järglane Berkshire Hathaway tegevjuhi kohale on valitud, ning ettevõtte nõukogu on selle valikuga väga rahul. Tõsi, oma järglase nime Buffett siiski ei avalikustanud, nii et seda teavad vaid ta ise ja veel 10 Berkshire Hathaway nõukogu liiget.
Tõnis Oja,
börsianalüütik,
NASDAQ OMX Tallinn profiblogi
Avaldatud RUP.ee Profiblogis
