Ühest küljest kompab tänane läänelik tarbimisühiskond planeedi
loodusressursside piire, teisalt on aga maailma rahvastik jätkuvalt
kiirelt kasvamas ning nõudlus toidu ja esmatarbekaupade järgi ainult
kasvab. Samal ajal toimuvad looduskatastroofid, millel on igaühe
rahakotile olemas otsene mõju - maailma ühe suurema nisutootja -
Austraalia - territooriumist on olulised osad üleujutatud, suured
tulekahjud hävitasid palju nisupõlde nii Ukrainas kui Venemaal. Kui siia
lisada ka peaaegu 100 dollarini jõudnud nafta hind ja fakt, et üle 50
dollarilise hinna puhul on kasvatajal mõistlikum müüa vili etanooli
tootmiseks mitte toiduaineks, siis saame kokku kiire hinnatõuseelse
olukorra. Võiks ju mõelda, et see on ühekordne hinnakõikumine mille mõju
taandub järgmisel aastal. Nisu puhul ilmselt nii ongi, aga prognoosid
näitavad, et sama kaaluga looduskatastroofide ulatus ja sagedus on
lähiajal suurenemas.
Ohumärgina peab kindlasti vaatama ka seda, et nii nafta kui ka paljude
põhitoiduainete hinnad ületavad juba 2008 aasta tipptasemeid või on
nendele väga lähedal. 2008 aga oli aasta mil inimesed olid tänavatel
kõrgete hindade vastu protesteerimas. Seetõttu pole ka üllatav, et
toidu- ja energiaeksperdid ennustavad, et nii aasta 2011 kui ka
järgmised aastad tulevad rahutud ja ohtlikud. Samuti võib siin-seal
kuulda hoiatusi, et majanduskriisist väljumise rõõm on ennatlik ning
tegelik kriis on alles saabumas.
Tõusvad hinnad, noorte suur töötus ja usaldamatus valitsuse vastu on
viinud pöördeliste sündmusteni Alюeerias ja Tuneesias. Mitmed seal
ilmnenud sotsiaalse stressi märgid on nähtavad ka paljudes Lähis-Ida
riikides. Kõik see kokku - kerkivad toiduainete ja kütuse hinnad, tohutu
ülemaailmne tööpuudus ja kokku kukkuv majanduse paranemise lootus -
võivad viia protestide, tänavrahutuste ja mässudeni ükskõik kus.
Alюeeria ja Tuneesia annavad meile aimu, millega need lõppeda võivad.
Keegi ei oska ennustada, kus toimub järgmine sotsiaalne plahvatus.
juhtimine.ee