Pajula ütles Eesti Päevalehele antud intervjuus, et ei usu, et Euroopa Liidu (EL) juhtide viimased otsused Euroopa võlakriisi laienemise osas ulatuslikult midagi muudavad. "Sama muster on ju jälle ja jälle kordunud. Tullakse kokku, leitakse kompromiss, tehakse otsused... Mõne aja pärast selgub, et need ei olnud piisavad. Ei saavutatud nüüdki põhimõtteliselt uut taset."

Pajula märkis, et jälgib nende seisukohti, kes on keskusele lähemal. Tema sõnul on näiteks tuntud kolumnisti Wolfgang Münchau hinnangul endiselt üleval kaks probleemi:

• Tsiteks saab Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF) praegu napilt hakkama Kreeka, Iirimaa ja Portugaliga, Itaalia paneb sellesse fondi ühe viiendiku rahast. "Siit pole vaja palju edasi mõtelda, mis fondist saab, kui Itaalia ise raskustesse satub," märkis Pajula.
• Teiseks ei lahenda praegused abinõud tema sõnul Kreeka probleeme olemuslikult ikkagi, need on kompromisslahendused.

Pajula sõnul on suund ikkagi euroala lagunemisele. Loodeti, et Euroopa ühisraha kasutuselevõtt teeb väga erinevad riigid üksteisega sarnasemaks, lausus ta. "Et kui kreeklastest ei saa päris sakslasi, siis tšehhid vähemalt. Aga praegu tundub, et teljel Praha-Tripoli on kreeklased ikka pigem Tripoli-poolses otsas. Nõuded, mida ühisraha esitab, on nii suured, et paljud riigid ei suuda neid lihtsalt täita."

Pajula hinnangul on praeguses vormis rahaliidu lagunemise tõenäosus umbes kahe aasta perspektiivis juba suurem kui 50 protsenti.

Eesti olukorrast võimaliku euroala jagunemise korral rääkides ütles Pajula, et euroala lagunemine annaks Eestile vähe põhjust rõõmu tunda. "Näiteks võib selle järel juhtuda, et Saksamaa hakkab üle Poola ja Balti riikide Venemaaga omi asju ajama, mis ei oleks Eesti seisukohast kindlasti hea," lausus ta.

Küsimusele, kui edukas on Eesti niinimetatud nutikate töökohtade loomisel, vastas Pajula, et ta ei usu innovatsiooni, mida edendab majandusministeerium või üleüldse riik ja EL. "Leiutamislust on ikka rohkem garaaюiteema. EL-i üks varjukülg on tohutu bürokraatia, mis võtab sõnadelt nagu innovatsioon või jätkusuutlikkus igasuguse edasiviiva sisu. Kõige olulisem uuendusi, paindlikkust ja tegutsemisjulgust soodustav asi on haridus, aga see valdkond on Eestis omadega nii metsas, et ma ei suuda seda piisavalt siunata."