Tuntud majandusanalüütik Maris Lauri kirjutab oma blogis Eurostati numbritele toetudes erinevate riikide riigivõlgadest, vaadeldes perioodi 2000. a 1. kvartalist tänavu 2. kvartalini. Vaatlus annab ainet küsida, miks Hispaanat jõuliselt pekstakse, kuid Inglismaad mitte.
Sellel perioodil 200-2012 on riigivõla vähendamisega toime tulnud Bulgaaria (17%) ja Rootsi (6%), kirjutab Lauri. Suhtelise riigivõla (% SKP-st) vähenemine on toimunud veel Belgias (13% võrra 116%-lt 103%-le) ja Taanis (10% võrra 57%-lt 47%-le). Bulgaaria ja Rootsi vastavad näitajad on 62% ja 24% (vastavalt 78%-lt 17%-le ning 61%-lt 37%-le).
Riigivõlga on kõige enam kasvatanud Läti (9,1 korda!). järgnevad Luxembourg (7,4 korda), Tšehhi (6,8 korda), Rumeenia (6,5 korda) ja Leedu (4,5 korda) ning alles siis järgneb esimene nn probleemriik Iirimaa (4,1 korda). Iirimaale järgneb Eesti: riigivõla kasv 3,7 kordne. Kreeka on nimekirja keskel: riigivõlg on kasvanud 2,2 korda.
Seda, et kasvunumber ei pruugi asja sisuliselt näidata, iseloomustab see, et suhtelist riigivõlga on kasvatanud enim Iirimaa ja Portugal (65% võrra), järgneb Suurbritannia (44% võrra), Kreeka (41% võrra), Prantsusmaa (33% võrra) ja Läti (30% võrra). Eesti on suhtelise riigivõla kasvatajatest olnud kõige tagasihoidlikum – vaid 1,5 korda.
Suhteline riigivõlg oli 2012.aasta II kvartali lõpus kõrgeim Kreekas (144% SKP-st), järgnesid Itaalia (126%), Portugal (118%), Iirimaa (112%) ja Belgia (103%). Tagasihoidlik oli võlg Eestis (7,3% SKP-st), Bulgaarias (17%), Luxembourgis (21%), samuti Rumeenias (36%) ja Rootsis (37%).
2000.aasta 1. kvartali lõpus olid järjestused teistsugused: suure suhtelise võlgaga olid Belgia (116% SKP-st), Itaalia (113%), Kreeka (103%; aasta lõpu seis) ja peale suuremat vahet järgnesid Bulgaaria (78%), Austria (70%), Holland (62%) ning 61%-ga Saksamaa, Rootsi ja Hispaania. Väikese suhtelise võlaga olid Eesti ja Luxembourg (6%), Läti (13%) ja Tšehhi (16%).
2006.-2007.aastal aga ka 2005. ja 2008.aastal (ehk siis üldjuhul kiire majanduskasvu ajal) vähenes suhteline võlg päris paljudes (enamuses) riikides (mis on loogiline), kuigi absoluutsuurustes kippusid võlad ikkagi kasvama (mis näitab kehva eelarvehaldust). 2009. aasta suurendas riikide võlgu, kuid seejärel on pilt olnud üpris kirju. 2009. aasta lõpus oli suhteline võlg 2007.aasta lõpuga võrreldes väiksem Bulgaarial (-2,6% võrra SKP-st) ja Küprosel (-0,3%), enim oli kasvanud see Iirimaal (40% võrra). Järgnesid Läti (28% võrra), Suurbritannia (24% võrra) ja Kreeka (22% võrra). 2009.aasta lõpust selle aasta keskpaigani on suhteline võlg vähenenud Rootsis (5% võrra) ja Ungaris (2% võrra) ja samaks jäänud Eestis. Enim on võlga kasvatanud Portugal (34% võrra), Küpros (26% võrra), Hispaania (22% võrra), Iirimaa (47% võrra), järgnevad Suurbritannia (18% võrra) ja alles siis tuleb Kreeka (15%).
Seega on kriisieelse ajaga enim võlga suurendanud Iirimaa (87% võrra), järgnevad Portugal (49% võrra), Suurbritannia (42% võrra) ja Hispaania (40%). Vähendajaks on Rootsi (3% võrra) ja Bulgaaria (1% võrra). Eesti võlga on tõusnud tagasihoidliku 4% võrra SKP-st.
Suurbritannia ja Hispaania on üpris sarnased: suhteliselt mõõdukale võlatasemele (40-42% SKP-st) järgnes selle kiire kasv kriisi ajal (enam kui 40% SKP-st). Ühist on selles, et mõlemal on probleemid panganduses. Miks aga Hispaaniat jõuliselt “pekstakse”, samas kui Suurbritannia sellest pääseb? Kas küsimus on konkurentsivõimes, või ka suuruses/mõjujõus või soovis eurotsooni “klobida” ja enda probleeme pisendada rahvusvahelises ingliskeelses ajakirjanduses?
