Tõmmates paralleele eelmise suure, 1995. aasta Kobe maavärinaga, jäi selle mõju tookord jaekaubandusele ja tööstustootmisele väikseks, ütles SEB analüütik Johan Javeus. Ja SKP kvartalikasv oli pärast seda isegi suurem, lisas ta.

Ka Nordea analüütikud tõdevad, et kuigi Jaapani maavärin põhjustas suurt inimlikku kannatust, jääb selle mõju majandusele piiratuks.

Kuigi Jaapani firmade aktsiad langesid tugevalt, ei tohiks see areng kaua jätkuda, samuti ei tohiks Jaapanil olla maailmamajandusele erilist pidurdavat toimet, kirjutab Nordea oma analüüsis. Panga väitel on positiivne mõju Jaapani riigivõlakirjadele, kuna kohalikud investorid müüvad aktsiaid ja keskpank samal ajal teeb võlakirjade tugioste.

Jaapani keskpanga president Masaaki Shirakawa teatas täiendava 133 miljardi euro pumpamisest riigi majandusse ning valmisolekust osta riigivõlakirju ja aktsiaid. Ta ütles, et keskpank teeb kõik rahaturu stabiilsuse hoidmiseks, kuna see aitab tagada majanduse aktiivsena.

BNS