Küpros peab Euroopa abi saamiseks täitma riigile esitatud eeltingimused ja abi tuleks Küprosele anda samadel alustel kui teistele hädas euroala riikidele, ütles peaminister Andrus Ansip.
"Praegu on vaja Küprose parlamendil ja elanikel teadvustada endale, kui suur on selle probleemi ulatus tegelikult," ütles Ansip BNS-ile. "Loomulikult ei ole võimalikud abistajad – nagu teistegi programmiriikide puhul – valmis abistama ilma teatud eeltingimuste täitmiseta." Tingimused on Ansipi sõnul kõigile teada.
"Meie võime küsida – nii nagu paljud teised küsivad –, kas me peaksime kaitsma oma maksumaksjate rahaga võib-olla väljastpoolt Euroopa Liitu Küprosele tehtud investeeringuid," ütles Ansip. Teiste riikide esindajad, kes ei soovi progammis osalemist, ütlevad tavaliselt seda, et Küprose puhul ei ole tegemist süsteemse probleemiga, nii et pole ohtu, et nakkus leviks ülejäänud euroala või Euroopa Liidu riikidesse, märkis Ansip.
"Aga alati tuleb niisugusel puhul vaadata mündi teist poolt," ütles Ansip. "Peaksime mõtlema, kuidas käitutakse siis, kui mõni teine väike riik taoliste probleemidega silmitsi seisab. Kui ka väikesed eurotsooni riigid osalevad võrdsetel alustel süsteemselt oluliste suurte riikidega Euroopa stabiliseerimismehhanismides, siis ilmselt peaks nendel olema õigustatud ootus võrdsetel alustel suuremate riikidega vajadusel abi saada."
"Kõige problemaatilisem on ka minu jaoks alla 100 000 euro suuruste hoiuste ühekordse pangalõivuga maksustamine 6,75 protsendi suuruse lõivuga," ütles Ansip. Tema sõnul jääb ilmselt pikaks ajaks arutelu teemaks, kas see on hoiustajale antud garantii kohustusest taganemine või on see riigi suveräänne õigus lõivuga maksustada.
"Minu jaoks on see kindlalt kriisimeede ja antud lubadustest tuleb kinni pidada. Kui EL-is tervikuna on kokku lepitud, et hoiused suurusega kuni 100 000 eurot on riikide poolt garanteeritud, siis sellest lubadusest ei saa taganeda," ütles Ansip.
Hirmu Venemaa kapitali sissevoolu ees Eestisse pärast Küprose pankade raskustesse sattumist ei ole Ansipi sõnul tarvis tunda. "Ei ole Küprosest seda kapitali Eestist üle kandunud," ütles Ansip. "Vene raha ei ole siia nii kippunud ja kapitali sissevool ei ole midagi sellist, mida peab ilmtingimata kartma. Kapitali sissevoolu puhul on kindlasti oluline ka veenduda kapitali päritolus. Mitte miski ei õigusta rahapesu, see peab olema absoluutselt välistatud. Ka kahtlusi ei tohi selles osas tekkida."
Küsimus on Ansipi sõnul selles, kuidas riiki sissetulnud kapitaliga edasi toimetatakse ja kuhu seda investeeritakse. "Tundub, et Küprosel võeti liigseid riske. Kui kapitali tung ühte riiki on nii suur, siis tuleb ka mõelda, kas pakutud hoiuste intressid olid ikka turu nõudlusele vastavad ja kas lubatud deposiidiintresside juures üleüldse olid võimalikud väga garanteeritud investeerimisotsused," ütles Ansip.
Rahandusminister Jürgen Ligi andis valitsusele neljapäeval ülevaate Küprose abiprogrammi hetkeseisust ja valitsus võttis informatsiooni teadmiseks. Möödunud nädalal toimunud euroala rahandusministrite ehk eurogrupi kohtumisel lepiti kokku Küprose abiprogrammi eeldused. Et tagada võimaliku abiprogrammi järgne võlateenindamise jätkusuutlikkus, nõuti Küproselt täiendavaid omapoolseid meetmeid võlakoormuse vähendamiseks.
Selle nädala esmaspäeva eurogrupi telefonikonverentsil anti infot Küprosel toimuvast nädalavahetuse eurogrupi järel. Teisipäeval lükkas Küprose parlament tagasi valitsuse ettepaneku hoiuste maksustamise kohta.
Ligi esitab vastava ülevaate ka riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile.
