Majanduse taastumine on suurendanud tööhõivet ning tagasihoidlikul määral ka perede sissetulekuid, kuid samas on hulk leibkondi, kes ei ole veel majanduskasvust osa saanud. Reaalsissetulekud on kasvanud Lätis, samas kui teistes riikides on näha langust.

„Suurem teenistus ning parenev kindlustunne kasvatasid Lätis käesoleva aasta esimeses pooles eratarbimist. Siiski avaldab tarbimisele negatiivset mõju halvenev kindlustunne, kõrge tööpuudus ning kasvavad kulud,“ ütles SEB Läti ökonomist Edmunds Rudzitis.

Võrreldes 2008. aasta lõpuga, mil Balti riikides avaldusid globaalse finantskriisi mõjud, on majapidamiste bilansid oluliselt muutunud. Pered piiravad oma finantsriske, vähendades laenuportfelli ning suurendades varade mahtu.

„Eesti perede finantsiline haavatavus on vähenenud, kuna kohustuste hulk väheneb ning  hoiuste ja teiste varade hulk suureneb – võrreldes 2008. aasta lõpuga on majapidamiste bilanss paranenud ligi 2,2 miljardi euro võrra. Siiski tuleb meeles pidada, et paranevates üldnäitajates ei ole kogu tõde - võib arvata, et tööpuuduse all kannatavate perede olukord ei ole paranenud. Muutused perede bilansis ning suuremad finantspuhvrid näitavad, et leibkonnad tunnevad tuleviku finantsarengute osas ebakindlust,“ ütles SEB Panga majapidamiste ekspert Triin Messimas.

Eestis on laenude-hoiuste suhe paranenud

Laenude ja hoiuste suhe on Eestis langenud 202%-lt 160%-le, mis tähendab, et majapidamistel on iga 1000 säästetud euro kohta keskmiselt 1600 eurot laenu. Leedulased on peaaegu saavutanud laenude ja hoiuste võrdse mahu. Samas on eestlastel inimese kohta kõige suuremad reservid ning leedulastel kõige väiksem võlakoorem. Lätis on hoiuste maht 2008. aasta tasemel (4,1 miljardit eurot), samas kui Eestis ja Leedus on näitajad märgatavalt kasvanud, vastavalt 17% ja 10% võrra 4,5 miljardi ning 7,9 miljardi euroni.

Seda võib seletada mitte ainult majanduslanguse erineva tõsidusega, vaid ka arengutega riigi pangandussektoris. Eesti ja Leedu pangandust ei tabanud negatiivsed šokid ning samal ajal kasvas peredes soov ennetavalt suurendada oma hoiuseid krediidiasutustes.

Halvenev tarbijate kindlustunne võib olla seotud ka läheneva küttehooaja ning sellega kaasnevate suuremate kuludega. Kui võrrelda kolme Balti riigi küttekulusid, ilmnevad päris vastuolulised andmed. Kuigi külmapäevi on kõige vähem Leedus, ei tähenda see, et kõige lõunapoolsemas Balti riigis on kõige madalamad küttearved – soojuse hind on Leedus piirkonna kõrgeim.

„Ilmselgelt piiravad tõusvad küttearved võimalikku tarbimise kasvu. Siiski võime oodata, et vaatamata Leedu soojahindade prognoositavale tõusule on viimase kvartali suundumused samad mis aasta eest – suurem tarbimine ning rohkem raha kontodel. Välja arvatud juhul, kui kordub 2008. aasta stsenaarium, mida iseloomustas perede tulevikuootuste vähenemine, mis oli tõsisem kui sissetulekute langus ning säästude kasv,“ ütles SEB Leedu ökonomist Julita Varanauskienл.

SEB