Osaliselt on kriitikutel muidugi õigus, aga siiski on Dow maailma kõige tuntum aktsiaindeks ning selle liikumist kajastatakse ka ajakirjanduses kõige rohkem. Tegemist on vaieldamatult tuntuima aktsiaindeksiga maailmas.
Väga tihti on Dow’d kritiseeritud liigse konservatiivsuse pärast. Dow koosneb 30 aktsiast ning selle koosseisu muudetakse liiga harva, mistõttu ei peegelda see maailma ettevõtlusmaastikku enam adekvaatselt. Viimati muutus Dow Jonesi tööstuskeskmise koosseis 2009. aastal.
Seekord võttis teema üles investeerimisajakiri Barron’s, kes kirjutab oma värske numbri kaaneloos, et Dow koosseisus peaksid olema USA aktsiaturgude kõige suurema turukapitalisatsiooniga Apple’i ning otsingumootorifirma Google’i aktsiad. Mõlemad ettevõtted on ajakirja hinnangul maailma olulisemad kui näiteks indeksisse kuuluvad Hewlett-Packard ja Alcoa.
Samas on nende kahe aktsia lisamisel üks tõsine probleem. Nimelt igasuguse suure hinnasildiga aktsia (Apple´i aktsia hind on 603 ja Google´il 615 dollarit) on keeruline, sest Dow Jonesi tööstuskeskmise arvutamise aluseks ei ole mitte ettevõtte turuväärtus, nagu enamiku indeksite puhul, vaid aktsia hind. Kui nüüd Apple’i aktsia lisataks Dow koosseisu, oleks selle osakaal indeksis tervelt 26 protsenti. See on kaks korda suurem kui IBMi aktsia, mille osakaal Dow Jonesi tööstuskeskmises on 12 protsenti. Kolmapäeval, kui Apple’i hind kerkis pärast heade majandustulemuste avaldamist üheksa protsenti, oleks ainuüksi Apple´i hind kergitanud Dow’d 300 punkti võrra ehk 2,2 protsenti.
Google kavatseb küll läbi viia aktsiaspliti, mis alandab aktsia hinda poole võrre umbes 300 dollarini, selle osakaal oleks aga ka pärast splitti umbes 15 protsenti.
Ajakirja sõnul on kaks Dow uut kandidaati veel Warren Buffetti juhitav Berkshire Hathaway ning USA lääneranniku suurim pank Wells Fargo, aga nende aktsiate lisamine probleeme ei valmista, sest aktsia hinnad on vastavalt 80 dollarit ja 34 dollarit.
Ajakirja sõnul on esimeseks aktsiaks, mis Dow koosseisust välja arvatakse, alumiiniumitööstusgigant Alcoa, mille turuväärtus on vaid 11 miljardit dollarit ning oma väikese aktsai hinnaga, 10 dollarit, ei mõjuta Alcoa aktsia liikumine indeksit tervikuna peaaegu üldse. Alcoa aktsia 50-protsendiline hinnaliikumine muudaks indeksit vaid 38 punkti ehk 0,3 protsenti. Kaks järgmist indeksist väljaarvamise kandidaati on Bank of America ja Hewlett-Packard.
Dow Apple’i probleemi põhjuseks on see, et ettevõtted ei soovi enam aktsiasplitte teha, sest väikeinvestorid ei paista neid enam huvitavat.
“Mitte keegi ei karda enam seda, et aktsia hind kerkib 100 dollarini või Apple’i ja Google’i puhul 600 dollarini,” ütles Barrons’le S&P indeksianalüütik Howard Silverblatt.
Varem on olnud nii, kui mõne aktsia hind on läinud liiga suureks, on ettevõtted teinud aktsiaspliti, kus iga aktsia kohta saadakse üks või kaks uut aktsiat. Seda tehti tavaliselt siis, kui aktsia hind hakkas kerkima 100 dollari kanti, mis alandas aktsia hinna 30 kuni 40 dollarini, et väikeinvestorid saaksid neid hõlpsamini osta.
Eelmisel nädalal teatas aktsiaspliti kavatsusest Coca-Cola Co. Tegemist oleks esimese Dow koosseisu aktsiasplitiga alates 2005. aastast, mil seda tegi Caterpillar. Ka S&P 500 indeksi ettevõtted ei ole enam altid splitte tegema. Eelmisel aastal tegi seda 12 ettevõtet, 2005. aastal 35 ning 1997. Aastal 100. Tulemuseks on see, et S&P 500 koosseisus 47 ettevõtte aktsiad maksavad 100 dollarit või rohkem.
Silverblatti sõnul peaks üle 100 aasta kestnud süsteemi muutma nii, et ka palju maksvad aktsiad sobiksid sinna, aga ta möönab, et see ei saa olema kerge.
Tõnis Oja,
börsianalüütik,
NASDAQ OMX Tallinn profiblogi
Avaldatud RUP.ee Profiblogis
