Draghi sõnul ületab euroala inflatsioon tänavu keskpanga kahe protsendi lähedast sihti, kuid lähema paari aasta perspektiivis ootab pank, et hinnad jäävad kooskõlla selle hinnastabiilsuse kriteeriumiga, mis on kahe protsendi lähedal, kuid mitte sellest kõrgemal.

Eurostati esialgse hinnangu järgi oli euroala inflatsiooni määr märtsis 2,6%. Draghi sõnul ületab tänavu euroala keskmine inflatsioon kahte protsenti, kuna energiahinnad on hiljuti tõusnud ja lisaks on osa euroala valitsusi praeguseks teatatud kaudsete maksude tõusust.

Toorainehindade tuletistehingute põhjal langeb inflatsioon tõenäoliselt alla kahe protsendi taseme tuleva aasta algul, ütles Draghi.

"Selles kontekstis pöörame erilist tähelepanu energiahindade teisese mõju märkidele, mis näitavad nende mõju palkadele, kasumitele ja üldisele hinnastamisele," ütles Draghi. "Edasivaatavalt peaksid madalat majanduskasvu ja madalaid inflatsiooniootusi arvestades hinnatõususurved jääma piiratuks."

Lähemate aastate inflatsiooni tõusu ja languse riskid on Draghi sõnul tasakaalustatud, nii et lähema aja kõrgest naftahinnast ja kaudsete maksude tõusutst tingitud inflatsiooni tõusu riskide kõrval püsivad inflatsiooni alanemise riskid, mis on tingitud madala majandusaktiivsuse riskist.

Uuringute andmetel on Draghi sõnul euroala majanduskasv tänavu aasta esimestel kuudel stabiliseerunud madalale tasemele ning võib aasta jooksul tagasihoidlikult kasvada. Euroala majanduskasvu peaks tema sõnul toetama välisnõudlus ja samuti väga madalad intressimäärad.

Samas märkis Draghi, et väljavaadet mõjutavad majanduskasvu vähenemise riskid, mis on ülekaalus. Ta mainis riskide hulgas püsivaid pingeid euroala riikide võlakirjaturul, samuti finantssektori bilansside riske ja tööpuudust osas euroala riikides, mis võivad kõik majanduskasvu pidurdada.

Majanduskasvu ohustavad ka toorainete hinnatõusud, ütles Draghi.

BNS