Maailmamajanduse hoogne taastumine ja eelkõige Eesti peamiste ekspordipartnerite majanduse kiire tõus aitasid 2010. aastal viia ekspordimahu rekordtasemeni, ulatudes 8,7 miljardi euroni.
Ekspordi kiiret kasvu vedasid masinad ja seadmed, mida müüdi 2010
välisturgudele aasta varasemaga võrreldes 1,6 korda enam. Selle grupi
kaupadest olid suurema osatähtsusega mobiilsideseadmed ja isoleeritud
elektrijuhtmed. Ligi poole võrra kasvas aastaga puidu ja puittoodete
ning metallide ja metalltoodete väljavedu. Impordis toimusid sarnased
muutused ekspordiga. Masinate ja seadmete sissevedu ning metallide ja
metalltoodete sissevedu kasvas nende ekspordiga samas tempos.
2010. aasta detsembrikuu ekspordi kiiret kasvu toetasid samuti enim
masinad ja seadmed, mille väljavedu kasvas aastaga 2,5 korda. Samas oli
tugeva kasvu taga osaliselt tsisternvagunite suuremahulise müügitehingu
lõplik vormistamine detsembris. Metallide ja metalltoode eksport kasvas
aastataguse perioodiga võrreldes 1,8 korda.
Ka import näitas 2010. aastal tugevat kasvu (27%), mis tulenes eelkõige
ekspordinõudluse suurenemisest. Aasta lõpu poole hakkas märgatavalt
paranema ka sisenõudlus. Detsembris kasvas import aastases võrdluses
jooksevhindades 44%. Impordi maht oli aasta kokkuvõttes 9,2 miljardit
eurot.
Samas tõi maailmamajanduse kosumine kaasa ka ekspordi- ja impordihindade
tõusu. Ekspordi ja impordi reaalkasvud olid 2010. aastal vastavalt 27%
ja 17%.
Ekspordi ennakkasvu tulemusena impordi ees langes kaubavahetuse bilansi
puudujääk 2010. aastal veelgi ja ulatus 0,5 miljardi euroni. Defitsiiti
aitasid vähendada enam puidu töötlemisega ja puidust toodete
valmistamisega seotud tööstusharud, mille osas positiivne saldo kasvas
märkimisväärselt. Samas ka mineraalsete toodete negatiivne saldo kahanes
aastaga oluliselt.
2011. aasta jaanuarikuus võivad kaubavahetuse mahud jääda sesoonsusest tingituna eelmise aasta detsembri tasemele. Samas Eesti Konjunktuuriinstituudi jaanuaris küsitletud tööstusettevõtetest veerand ootas järgnevaks kolmeks kuuks tavapärasest suuremaid eksporttellimusi, nende ettevõtete osatähtsus, kes prognoosisid tellimuste jäämist alla tavalise taseme aga vähenes 17%-lt 14%-le. Ülejäänud küsitletud ettevõtted teatasid tellimuste jäämisest tavalisele tasemele. Euroala ja Euroopa Liidu majandus-usaldusindeks jaanuaris oluliselt ei muutunud, kuid meie peamiste kaubanduspartnerite Rootsi, Saksamaa ja Soome majanduskonjunktuur püsib endiselt kõrgel tasemel.
Majandus-ha kommunkatsiooniministeerium
