Ministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Martin Põderi sõnul on lahtine veel näiteks see, kas Kreeka uue abipaketi valitsustepoolne osa tuleb täielikult Euroopa Stabiilsusfondist (EFSF) või osaliselt kahepoolsete laenudena riikidelt nagu eelmine laenuprogramm.

"Lisaks võib märkida, et tippkohtumise järgselt mainitud 109 miljardit eurot avaliku sektori poolset toetust on hinnanguline, mis võib ka väiksemaks jääda," lisas Põder.

Kreeka laenuprogrammis osaleb Eesti läbi EFSF-i, mis tähendab EFSF-i toetuslaenumakseteks võetud kohustuste garanteerimist. "Eesti hakkab osalema Kreeka teises laenuprogrammis alates nendest väljamaksetest, mis on tehtud Eesti liikmeksoleku ajal," selgitas Põder.

Eeldatavalt liitub Eesti EFSF-iga jaanuari alguses, kui riigikogu on EFSF-i garantiikohustuse võtmise eelnevalt heaks kiitnud.

Põderi hinnangul oli neljapäeval Brüsselis euroala tippkohtumisel saavutatud kokkulepe Kreeka uue laenuprogrammi osas oluline selle poolest, et sellega on pidurdatud nakkuse levik ehk vahepeal suurenenud umbusku ka teise euroala riikide võlakirjade suhtes.