Euroopa Kontrollikoja esmaspäeval avaldatud auditi tulemustest selgub, et Euroopa Liit (EL) pole suutnud saavutada energiatõhususe parandamiseks tehtud investeeringute kavandatud mahtu ning investeeringute keskmine tasuvusaeg on 50 aastat, äärmuslikel juhtudel aga 150 aastat.
Audit viidi läbi Tšehhis, Itaalias ja Leedus ehk riikides, mis on saanud suurima rahastuse Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi energiatõhususe parandamise meetmetest EL-i praegusel 2007.–2013. aasta eelarveperioodil. Auditi käigus vaadeldi nelja rakenduskava ning 24 avalike hoonete energiatõhususe investeerimisprojekti, teatas kontrollikoda.
Euroopa Kontrollikoda hindas energiatõhususe parandamiseks tehtud ühtekuuluvuspoliitika investeeringute kulutasuvust ning leidis, et liikmesriikide ametiasutuste rahastamiseks valitud projektidel puudusid kulutasuvust – näiteks säästetud energiaühiku kulu – mõõtvad ratsionaalsed eesmärgid.
Projektide eesmärkideks oli energia säästmine ja mugavuse suurendamine, kuid projekte ei valitud rahastamiseks mitte nende potentsiaali tõttu energiasäästu abil rahalist kokkuhoidu luua. Hooneid peeti rahastamiseks niiöelda sobivateks siis, kui need vajasid renoveerimist ning nende dokumentatsioon vastas esitatud tingimustele.
Aruande eest vastutava Euroopa Kontrollikoja liikme Harald Wögerbaueri sõnul ei olnud ühelegi audiitorite kontrollitud projektile eelnenud põhjalikku vajaduste hindamist ega isegi analüüsi energiasäästupotentsiaali ja investeeringute suhte kohta. "Liikmesriigid kasutasid neid vahendeid sisuliselt avaliku sektori hoonete remontimiseks ning energiatõhusus oli seejuures parimal juhul teisejärgulise tähtsusega," sõnas Wögerbauer.
Investeeringute kavandatud keskmine tasuvusaeg oli pikem kui 50 aastat ning mõnel juhul ulatus see isegi 150 aastani. See tähendab, et vahendeid ei kasutatud mõistlikult, kuna uuendatud osade ja hoonete endi eluiga on lühem ning investeeringuid võib energiatõhususe seisukohast suures osas kasutuks pidada, teatas Euroopa Kontrollikoda.
Euroopa Liit on alates 2000. aastast ühtekuuluvuspoliitika fondide kaudu liikmesriikide energiatõhususe meetmete kaasrahastamiseks kasutanud pea viis miljardit eurot. Viimase aja energiasäästupoliitikate loomise liikumapanevaks jõuks on kasvava energiatarbimise kulud, fossiilsete kütuste ammendumine ning inimkonna tegevuse mõju globaalsetele kliimamuutustele. Euroopa Komisjon ja liikmesriigid vastutavad mõlemad nende vahendite usaldusväärse finantsjuhtimise eest.
Luksemburgis asuv Euroopa Kontrollikoda kontrollib EL-i rahaliste vahendite korrakohast haldamist. Koda koosneb 15 liikmest, kelle määrab liikmesriikide ministritest koosnev Euroopa Liidu Nõukogu kuueks aastaks.
