Euroopa Liidu rahandusministrid jõudsid tänase päeva esimestel tundidel kokkuleppele, et hädas pankasid hakatakse maksumaksja rahaga vaid erandkorras päästma ja põhiraskus langeb pankade osanikele, võlausaldajatele ja hoiustajatele.

Järjekordse eurokriisi vältimiseks mõeldud kokkulepe saavutati viimasel hetkel enne täna Brüsselis algavat kahepäevast Euroopa Ülemkogu. Meetmed peab heaks kiitma veel Euroopa Parlament.

Poliitiliselt tundlike vaidluste keskmes oli küsimus, kes peaks panga pankroti korral kahjud kinni maksma ja kui palju on valitsustel kriisiolukorras manööverdamisruumi.

Rahandusministrite sõnul hakkaksid panganduskrahhi korral esimesena vastutama aktsionärid ja võlakirjade omanikud ning seejärel hoiustajad, kel arvel rohkem kui 100 000 eurot.

"Meie eesmärk on ühetaoline lähenemine üle kogu Euroopa, et maksumaksjad ei peaks koorma enda kanda võtma," ütles EL-i eesistuja Iirimaa rahandusminister Michael Noonan.

"Tänaõhtune kokkuleppe on oluliseks verstapostiks meie püüdlustes murda salakaval side pankade ja valitsuste vahel," lisas Noonan. Ministri sõnul ei pea valitsused enam päästma panku, mis on "liiga suured, et nurjuda".

Uute reeglite kohaselt kasutatakse riigiraha pankade abistamiseks vaid erandkorras.

Rahandusministrid arutasid pankade päästmise reegleid juba eelmisel nädalal, kuid üksmeelele ei jõutud.

Läbirääkijad jagunesid kahte leeri.

Esimesse kuulusid Suurbritannia ja Prantsusmaa, kes tahtsid jätta liikmesriikidele suurema vabaduse ja paindlikkuse panganduskriisiga tegelemisel.

Seevastu Saksamaa, Holland ja Soome soovisid rangeid, ühetaolisi ja võimalikult laiaulatuslikke reegleid. Need riigid olid samuti vastu sellele, et kriisi korral saab abi riigikassast.

Iirimaa sõnul leiavad uued reeglid lõpliku kinnituse loodetavasti 2014. aasta alguseks ja rakenduvad 2018. aastal.