Rahandusminister Jürgen Ligi sõnu on pangandusliit oluline projekt Euroopa panganduse vastu usalduse taastamiseks, majanduse rahastamiseks ja siseturu arenguks. „Sügisel 2014 alustav ühtne järelevalve vajab enda kõrvale ka ühtset kriisilahendusmehhanismi. Arutelud on alles alanud ja pingelised, aga püsib lootus enne Leedu eesistumise lõppu kokku leppida. Meile on oluline kaasata pangandusliidu raamistikku ja koostöösse võimalikult suures ulatuses ka euroala välised riigid, eriti Rootsi ja Taani,“ rääkis Ligi.

Kriisilahendusmehhanismi eesmärk on ühtlustada pankade võimalike probleemide lahendamist. 2008. aasta finantskriisi ajal oli riikide koostöö puudulik ning erinevused kriisilahendusmeetodites pärsivad siiani turgude usaldust ja finantsturgude integratsiooni. Kriisilahendusmehhanismi käivitumiseks on vaja veel vastu võtta ka direktiiv, mis ühtlustab pankade saneerimispõhimõtted. See direktiiv aitab muuhulgas vältida maksumaksjate raha kasutamist tulevaste kriiside ajal ja on aluseks ka Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) juurde kavandatud pankade otserekapitaliseerimise meetmele.

Pangandusliidu esimesele sambale, ühtsele järelevalvele andis EL-i parlament reedel heakskiidu ja see peaks tööle hakkama 2014. aasta oktoobris. Eestis tegutsevatest pankadest saaksid Euroopa Keskpanga ühtse järelevalve subjektideks Swedbank, SEB pank, Nordea ja DnB Nord.

EL-i rahandusministrid rääkisid veel võitlusest maksupettustega. Ministrid tervitasid G20 otsust alustada 2015. aasta algusest automaatset maksuteabe vahetust. Samal ajal peaks jõustuma EL-i kohustusliku maksualase automaatse teabevahetuse direktiiv. Ministrid rõhutasid, et direktiiv peab olema kooskõlas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) tulevase teabevahetuse standardiga ja koduriigile tuleb edastada info mitteresidentidest füüsiliste isikute kõigi finantstulude kohta. Samuti tunnustati OECD tegevuskava ettevõtete maksubaasi õõnestamise ja kasumite madalama maksumääraga riikidesse nihkumise ohjeldamiseks.

Reedesel eurogrupi koosolekul arutati majandusolukorda Euroopas, sealhulgas Portugali ja Küprose olukorda. Kinnitati Küprose abiprogrammi memorandumi muudatused, mis tehti programmi esimese ülevaatuse tulemusena ja järgmine väljamakse ESM-ist. Portugali programmi järgmine ülevaatus on septembri teises pooles.