"Selgelt oli märgata seisukohtade lähenemine ja erimeelsuste leevenemine," märkis rahandusminister Jürgen Ligi täna toimunud pressibriifingul. Kriisilahendusmehhanismi juures on suuri erimeelsusi tekitanud selle rahastamine, mis paljude riikide ja keskpanga hinnangul võiks toimuda läbi ühtse kriisilahendusfondi, kuid Saksamaa on omalt poolt surunud liikmesriikide fondide võrgustiku ideed, Ligi sõnul on ka Saksamaa praeguseks antud küsimuses leebunud.

Lisaks oli arutlusel see, mis organisatsioon saab peamise otsustusõiguse kriisilahendusmehhanismi otsuste langetamisel, milleks enamus rahandusministreid soovis Ligi sõnul Euroopa Komisjoni, praeguseni on arutatud ka võimalust, kus otsuseid langetaks paralleelne agentuur.

Euroopa Keskpank esitas novembri alul enda arvamuse, milles soovitas tungivalt ühtse kriisilahendusmehhanismi vastu võtta ajaks, mil keskpangale pannakse pangandusliidu esimese samba ehk ühtse järelevalve kohustused.

Ühtne kriisilahendusmehhanism on pangandusliidu niinimetatud teine sammas, mille abil leitakse sobilikud vahendid kriisis pankade päästmiseks ilma liikmesriikide maksumaksjatele lisakoormust põhjustamata.

Euroopa Ülemkogu võttis oktoobri lõpus vastu otsuse, et Euroopa ühtse kriisilahendusmehhanismi osas tuleb kindlasti otsusele jõuda enne europarlamendi valimisi maikuus ning liikmesriigid peavad selles otsusele jõudma enne aasta lõppu.

Pangandusliidu esimene sammas, ühtne finantsjärelevalve läheb Euroopa Keskpanga haldusalasse. Keskpangajärelvalve alla peaks minema ühtekokku 6000 euroala panka, sealjuures otsest järelevalvet hakkab keskpank teostama 130-150 suurema pangandusgrupi üle, mis moodustavad ligikaudu 80 protsenti Euroopa pangandussektori mahust. Lisaks suurtele pangandusgruppidele lähevad keskpanga otsese järelevalve alla veel kolm suuremat panka igast riigist.

Eestist läheb lisaks Swedbankile ja SEB pangale Euroopa keskpanga otsese järelevalve alla DnB pank, lisaks jääb tänu Soome emaettevõttele otsese järelevalve alla ka Nordea.