“Tegelikult olen ma tunduvalt optimistlikum kui ma olin kuu aega tagasi. Minu arvates on toimunud progress,” lisas Blanchard.
Ka turgude reaktsioon ülemkoja tulemustele oli erisugune. USA aktsiaturud reageerisid Euroopa Liidu ülemkogu otsusele positiivselt. Dow Jonesi tööstuskeskmine kerkis nädalaga 1,6%, alates aasta algusest on indeks kerkinud 5,2%.
“Euroopast tulevad positiivsed uudised, mis lubab investoritel keskenduda USAle, kus majandus paistab liikuvat veidi üles,” selgitas Bloombergile investeerimisfirma CentralState Wealth Management investeeringute juht Joseph Keating. “Igasugune topeltpõhja kartus on laualt kadunud,” lisas ta.
Euroopa börsidel oli kolmas langusnädal ning euro kurss nõrgenes juba viiendat nädalat viimase kuue jooksul. Euroopa turgudele ja eurole mõjus negatiivselt eelkõige Euroopa Keskpanga juhi Mario Draghi neljapäeval pärast keskpanga nõukogu toimunud pressikonverentsil öeldu, et EKP ei kavatse massiivselt võlakirju kokku ostma hakata.
Eelmise nädala üheks enam tugevnenud valuutaks oli Briti nael eelkõige tänu Suurbritannia peaminister David Cameronile, kes polnud nõus Euroopa Liidu aluslepingu muutmise kokkulepet sõlmima kinnitades, et ei ohverda euro päästmiseks suveräänsust.
Uudisteagentuur Reuters kirjeldas tagamaid, miks Suurbritannia ei suutnud ülejäänud Euroopaga kokku leppida, mistõttu üleeuroopalist lepet ei sõlmitud. Ühe läbirääkimistel viibinud ametniku sõnul tunnetas Cameron, kui hädasti Euroopa lepet vajas ning seetõttu tahtis ta Euroopalt vastu kahte asja. Tal olid nõudmised siseturu kohta, mis ametniku sõnul polnud probleemiks, mis aga teistele Euroopa liidritele absoluutselt ei meeldinud, oli soov lõdvendada Briti finantssektori regulatsiooni.
Paraku peavad paljud poliitikud ja elektoraat just finantssektorit praeguse kriisi peasüüdlaseks ning soovivad sektorile tugevamat järelvalvet.
“Kuna panku loetakse vaenlaseks, kuhu ulatuvad praeguste probleemide juured, olid Cameroni argumendid valed argumendid valel ajal ja valedele inimestele,” ütles ametnik. Tema sõnul tegi Cameron valearvestuse, mistõttu Suurbritannia sattuski isolatsiooni.
Euroopa ülemkogu otsused teenivad eelkõige võlakriisi lahendamise pikemaajalisi eesmärke. Lähitulevik on endiselt ebamäärane ehk tume. Euroopa liidrid leppisid muuhulgas kokku IMFga, et laenavad fondile 200 miljardit eurot, mis avab tee abi saamiseks teistest riikidest eesotsas Brasiilia ja Lõuna-Koreaga. USA toetab laenu andmist IMF-le kuid ise selles ei osale. Selle põhjuseks on ilmselt asjaolu, et president Barack Obamal ei õnnestuks ilmselt Kongressilt raha eraldamiseks mandaati saada. Obama ise oli diplomaatilisem kinnitades, et Euroopa on piisavalt rikas ja ta ei näe põhjust, miks nad oma probleemidega toime ei tule.
See nädal näitab, kuidas suhtuvad eelmise nädala lõpul tehtud otsustesse finantsturud, kuid arvata võib, et närvilisus säilib veel pikaks ajaks. Muidugi pole välistatud mingi üllatus, näiteks Euroopa keskpanga poolt.
Ka Tallinna börsil valitsesid eelmisel nädalal negatiivsed meeleolud. Börsiindeks OMXT langes nädalaga 1,5% 555,75 punktini. Üheks suuremaks langejaks oli 3,43%-ga Tallinki aktsia. Üldiselt olid aktsiate hinnaliikumised suhteliselt tagasihoidlikud.
Tõnis Oja,
rahakompass.ee
