See ei mõjutanud küll kuidagimoodi Euroopa aktsiaturge ega isegi meie börsi, aga samas oli sündmus piisava tähtsusega, sest seda kajastas isegi The Wall Street Journali paberleht ja mitte üksnes Euroopa vaid ka USA väljaanne.
Euroopa võlakriisist tulenevad pinged on mõnevõrra leevenenud, aga sellele vaatamata oli investeerimisajakirja Barron’s värske numbri kaaneloo pealkirjaks euro saatus. Siinkohal ei arutleta selle üle, kas eurotsoon püsib või kas mõni liikmesriik sellest lahkub. Arutlus toimus selle üle, millise trendiga saab olema euro kurss ja Euroopa Keskpanga võimalik rahatrükk.
On täiesti selge, et ükskõik kui kalliks suure võlakoormuse all olevate riikide päästmine ka ei läheks, on see eurotsooni lagunemisest tunduvalt odavam.
„Kogu Euroopa langeb sügavasse majanduskriisi. Riigid, mis on sunnitud laenama miljardeid eurosid seisavad silmitsi kahe ebameeldiva valiku ees: kas kergitada järsult makse või tekitada kõrge inflatsioon,“ selgitas Saksamaa ajakiri Der Spiegel eurotsooni lagunemise tagajärgi.
Barron’s ennustab, et Euroopa Keskpank hakkab piiramatus kogustes Hispaania ja Itaalia võlakirjade ostmiseks raha trükkima. See aga juhtub alles pärast järgmist turgude suurt langust, mis ajakirja arvates kindlasti tuleb. Siinkohal tuleks märkida, et rahatrükki, mis varem või hiljem tulemas on, on juba ammu ennustanud ka SEB Panga privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
Rahatrükk annab investeerimisajakirja sõnul kord sajandis esineva võimaluse osta Euroopa aktsiaid, mis on juba praegu võrreldes USA aktsiatega kõigi aegade odavamad, veelgi soodsamalt. Aga nagu öeldud, tuleks enne ära oodata veel üks kriis ja uute eurode trükkimise algus.
Reformide vajalikkust toonitades on sakslased toonud näiteks iseenda öeldes, et riik muutus produktiivseks ja konkurentsivõimeliseks tänu 2003. aastal alustatud valusatele reformidele. The Wall Street Journal tegi selle kuu alguses isegi pika loo reformide algatajast, Saksamaa eelmisest kantslerist Gerhard Schröderist kui mehest, kes päästis Saksamaa majanduse. Samas ei taha sakslased aga rääkida, et euro oli sel ajal tunduvalt konkurentsivõimelisem valuuta kui praegu, olles dollariga enam-vähem pariteetne.
Euro vajab praegu Euroopa Keskpanga poolset stimuleerimispoliitikat, mis suruks alla Hispaania ja Itaalia võlakirjade intressid jätkusuutlikele tasemetele, aga mis veel olulisem, alandaks euro kursi pariteetsele tasemele ehk tasemele kus üks euro võrdub ühe dollariga.
Makroanalüüsikeskuse BCA (Bank Credit Analyst) hinnangul võtab praeguses olukorras Kreeka järelejõudmine Saksamaale 30 aastat ja seda massilise tööpuuduse tingimustes. Et Kreeka jõuaks järele kiiremini, peab Saksamaa inflatsioon olema perifeeriariikidest kiirem. Saksamaale see muidugi ei meeldi, aga alternatiiviks on eurotsooni kollaps ja majanduslik katastroof.
Aga kuhu konkreetselt siis investeerida kui õige aeg käes on? Üheks võimaluseks on börsil kaubeldavad fondid. Vanguard MSCI Europe (VGK) suuremad investeeringud on Šveitsi toiduainetööstusgigant Nestle, Briti-Hongkongi suurpank HSBC, kütusegigant BP ja telekomigigant Vodafone. Börsil kaubeldava fondi SPDR Euro Stoxx 50 suuremad investeeringud on Prantsusmaa kütusegigant Total, Prantsusmaa farmaatsiakompanii Sanofi ja Saksamaa tööstuskonglomeraat Siemens.
Tõnis Oja,
börsianalüütik,
NASDAQ OMX Tallinn profiblogi
Avaldatud RUP.ee Profiblogis
