Euroopa Keskpanga kriitikud, kelle hulka kuulub ka Stark, ei kritiseeri mitte niivõrd päästmist ennast, vaid nende arvates peaks seda tegema mitte keskpank vaid valitsused, kirjutab majandusleht.

Pärast uudise teatavaks saamist langes Franfurdi börsi DAX indeks, mis varem oli liikunud kerges plussis, 4,04 protsenti kahe aasta madalaimale tasemele 5189,93 punktini. Itaalia aktsiaturgude FTSE MIB indeks kukkus koguni 4,93 protsenti ning USA börside olulisemad indeksid üle kahe ja poole protsendi.

Jürgen Stark on juba teine sakslane, kes on sel aastal Euroopa keskpanga juhatusest tagasi astunud. Aprillis lahkus viitsepresidendi kohalt endine Saksamaa keskpanga (Bundesbank) president Axel Weber, kes oli kuni selle ajani üks peafavoriite Euroopa Keskpanga presidendi ametikohale. Praeguse presidendi Jean-Claude Trichet´ volitused lõpevad 31. oktoobril ning uueks presidendiks saab Itaalia keskpanga president Mario Draghi. Alex Webel olevat öelnud hiljem, et Euroopa keskpanga poolne riikide võlakirjade ostmine olevat oluliseks põhjuseks, miks ta presidendi kohale ei soovinud asuda.

Jürgen Starki tagasiastumine tuli väga halval ajal. Pärast seda on Saksamaa kantsler Angela Merkelil üha keerulisem veenda koalitsioonikaaslasi hädas olevate riikide abipaketi suurendamise vajalikkuses. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et Euroopa Keskpanga juhatuse kuuest liikmest kolm on nn lõunariiklased, kaasa arvatud asepresident Vitor Constancio Portugalist. Uue presidendi ametisastumise järel hakkab keskpanga juhatusse kuulama kaks itaallast, üks portugallane, üks hispaanlane, belglane ja sakslane. Ehkki Saksamaa majandus hõlmab umbes kolmandiku eurotsooni majandusest, on tal vaid üks hääl.

Ka teisel pool ookeani on tähelepanu keskmes keskpanga, ehk USA Föderaalreservi tegevus. USA keskpanga nõukogu järjekordne koosolek toimub järgmisel nädalal - 20. ja 21. septembril. Kuna olukord on väga keeruline ning diskuteerida tuleb paljude küsimuste üle, siis on koosolek erakorraliselt muudetud kahepäevaseks. Tavalisel kestavad kaks päeva vaid kaks nõukogu koosolekut, ülejäänud on ühepäevased, kuid sel aastal on kahepäevaseid kogunemisi juba neli.

Analüütikud ja investeerimispankurid arutlesidki eelmisel nädalal elavalt, mida kavatseb Föderaalreserv majanduse stimuleerimiseks ette võtta. Arvatakse, et rahapoliitika lõdvendamise kolmas voor ei ole eelmise kahe koopia ehkki keskpank ilmselt hakkab USA riiklikke võlakirju kokku ostma. Üheks võimaluseks on lühiajaliste võlakirjade müük, millest saadud raha eest ostetakse pikema tähtajaga võlakirju, kirjutab investeerimisajakiri Barron’s.

Sellist strateegiat kasutasid Ameerika Ühendriigis 1960ndate aastate alguses, president John Kennedy administratsiooni ajal ning tegevuse sai endale hüüdnimeks Operatsioon Twist. See ei kasvata keskpanga niigi ülisuureks paisununud bilanssi.

Meie majanduse ja finantsturgude spetsialistid on USA kvantitatiivse lõdvendamise poliitika ehk nn rahatrükkimise ühemõtteliselt hukka mõistnud. Muu maailm seda nii ühekülgselt ei käsitle. Paljud fondijuhid on keskpanga poliitika suhtes kriitilised, aga makroanalüütikud ja ökonomistid kipuvad majanduse stimuleerimist pigem vajalikuks pidama.

Föderaalreservi endine peaökonomist Vincent Reinhart kirjutas eelmisel aastal koos abikaasa Carmen Reinhartiga teadusliku artikli pealkirjaga Pärast langust „After the Fall”. Artiklis vaadeldi Teise maailmasõjajärgset 15 finantskriisist toibumist ning selgus, et neist 10 juhul kulus kriisieelse tööhõive taastumiseks üle 10 aasta. Carmen Reinhartil on koos Kenneth Rogoffiga ilmunud suurepärane maailma finantskriiside ajalugu käsitlev raamat This Time Is Different: Eight Centuries of Financial Folly.

Vincent Reinhart ütles Barron’sile, et USA majandus on kriisijärgselt kehvemas seisus kui varasemad maailma 15 suurima kriisi järgsed majandused.

Tõnis Oja,
investmentor.ee