Eurotsooni ootab ees uus langusaasta, mille vältel tõuseb töötute arv üle 20 miljoni ja Prantsusmaa ei suuda eelarvepuudujääki loodetus mahus vähendada, hoiatas BNSi teatel Euroopa Komisjon reedel.

Majandustoodang 17 riiki ühendaval 340 miljoni elanikuga euroalal kahaneb 2013. aastal 0,3 protsenti. 2012. aastal oli langus 0,6 protsenti.

Veel miljonid inimesed kaotavad töö ja niigi rekordiline tööpuudus tõuseb enne 2014. aastat veel märgatavalt.

Liikmesriikide valitsused on Brüsseli survel sunnitud läbi viima kaelamurdvaid tasakaalutrikke, et hoida eelarve korras, kuid vältida rahvarahutusi ja mitte kärpida ülearu, sest nii võib majanduslangus veelgi süveneda.

Nagu varem Hispaaniale, antakse sel aastal ilmselt Prantsusmaale eelarvesihtide täitmiseks manööverdamisruumi, sest Pariisile ei taheta peale suruda nii karme kärpeid ja reforme nagu suurimale murelapsele Kreekale. Eurotsooni vedurilt ja valvurilt Saksamaalt oodatakse 0,5-protsendist majanduskasvu.

"Me peame püsima reformikursil ja vältima tempo minetamist," manitses Euroopa komisjoni majandusvolinik Olli Rehn, kelle sõnul on kasvu pidurdumine ja tööpuuduse tõus "Euroopa majanduse käimasoleva tasakaalustamise" loomulik tagajärg.

Euroopa Liidu (EL) talvise majandusprognoosi kohaselt enne 2014. aastat eurotsoonis majanduskasvu oodata ei ole. Järgmisel aastaks peaks euroala majanduskasv ulatuma 1,4 protsendini.

Tööpuudus seevastu tõuseb 2013. aastal 12,2 protsendini ja olukord ei muutu oluliselt ka järgneval aastal. Mullu kasvas tööpuudus 11,4 protsendini, mis tähendab ligi 19 miljonit töötut.

Tähelepanu koondub eurotsooni suuruselt teise majandusega Prantsusmaale, mille eelarvedefitsiit on tänavu 3,7 protsenti ja järgmisel aastal 3,9 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

Prantsusmaa on lubanud, et riigi defitsiit jääb tänavu 3 protsendi piiresse, aga Brüssel ennustas juba mõne kuu eest puudujäägiks 3,5 protsenti.

EL-is tervikuna on oodata sel aastal nappi 0,1-protsendist majanduskasvu, järgmisel aastal paks kasv ulatuma 1,6 protsendini.