Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga hinnangute kohaselt on Läti valmis euroalaga liitumiseks, öeldakse komisjoni ja keskpanga konvergentsiotsustes, mis koostati Läti valitsuse taotlusel.

Euroopa Keskpanga hinnangul vastavad Läti näitajad küll lähenemiskriteeriumides toodud kontrollväärtustele, kuid Läti majandusliku lähenemise pikemaajaline jätkusuutlikkus on muret tekitav.

Pikemas perspektiivis on Lätil keeruline säilitada keskmise aja jooksul madalaid inflatsioonimäärasid. Järelejõudmisprotsess ilmselt suurendab Läti ja euroala inflatsiooni vahet keskmise aja jooksul, seega valmistab inflatsiooni lähenemise jätkusuutlikkus muret, märkis keskpank.

Läti peab jätkama eelarve ulatuslikku konsolideerimist kooskõlas stabiilsuse ja majanduskasvu pakti nõuetega. Samuti on oluline tagada viimastel aastatel paranenud konkurentsivõime säilimine, vältides tööjõu ühikukulude kasvu järjekordset kiirenemist. Läti majanduse senisest suurest kohanemisvõimest hoolimata tuleb veelgi teha edusamme institutsioonide ja juhtimise kvaliteedi parandamisel.

Lisaks on tähtis ulatuslike poliitiliste abivahendite olemasolu, et toime tulla finantsstabiilsust ohustavate riskidega, mis tulenevad muu hulgas asjaolust, et valdav osa pangandussektorist tugineb rahastamisallikate hankimisel mitteresidentide hoiustele.

Läti õigusaktid vastavad kõigile keskpanga sõltumatuse, laenukeelu ja eurosüsteemiga õigusliku lõimumise nõuetele. Õiguskindluse tagamiseks oleks kasulik edasise ülevaatamise käigus siiski täpsustada Läti keskpanga seaduse artikli 43 esimese lõigu sätet, millega antakse Läti parlamendile kohustus teostada järelevalvet Läti keskpanga üle, teatas keskpank.

Euroopa Komisjoni asepresidendi Olli Rehni sõnul on Läti näidanud, et ka suurt makromajanduslikku tasakaalustamatust on võimalik edukalt kõrvaldada ja olukorrast veelgi tugevamana väljuda.

"Pärast sügavat langust aastatel 2008–2009 võttis Läti otsustavaid poliitilisi meetmeid, mida toetati EL-i ja IMF-i juhitud finantsabi programmist ning millega suurendati paindlikkust ja majanduse kohanemisvõimet. See tasus ennast ära: prognoosi kohaselt on Läti majandus sel aastal EL-i kõige kiiremini kasvav majandus," ütles Rehn komisjoni pressiteates.

Rehn lisas, et Läti soov eurole üle minna näitab nende usaldust ühisraha vastu ja on tõendiks selle kohta, et neil, kes ennustasid euroala lagunemist, ei olnud õigus.

Lõpliku otsuse euroalasse vastuvõtmise kohta langetavad Euroopa Liidu rahandusministrid, tuginedes sealjuures Euroopa Komisjoni ja Keskpanga konvergentsiotsustele ning Euroopa Parlamendis ja Euroopa Liidu Nõukogus peetavatele aruteludele.

Rahandusministrite esimene kohtumine ja eelhääletus leiab aset 20. ja 21. juunil. Euroopa Parlamendis on kavas Läti euroalaga liitumise resolutsioon vastu võtta 1.-4. juulini. Euroopa Liidu rahandusministrid kohtuvad taas 9. juulil ja siis võetakse vastu ka lõplik otsus.

Läti soovib eurole üle minna alates tuleva aasta 1. jaanuarist.