Euroopa Komisjon tegi ettepaneku ühtse kriisilahendus- ehk solveerimismehhanismi (SRM) loomiseks, mille raames jääks komisjonile õigus otsustada, milline pank läheb saneerimisele.

SRM-i mõte oleks sealjuures täiendada tuleva aasta lõpus käivituvat ühtset järelevalvemehhanismi, teatas komisjon.

Kui euroala või muu pangandusliidus osaleva liikmesriigi pank tuleb rahaliste raskuste tõttu solveerida, annab Euroopa Keskpank kui järelevalvet teostav asutus sellest teada.

Meetmed panga päästmiseks töötab välja vastav nõukogu, kuhu kuuluvad keskpanga, komisjoni ja nende liikmesriikide asutused, kus asuvad panga peakorter ja filiaalid ja tütarettevõtjad.

Komisjon otsustab solveerimisnõukogu soovituse põhjal või omal algatusel, kas ja millal pank solveeritakse.

Selleks, et keskmise pikkusega ajavahemikul toetada restruktureeritava panga rahastamist, luuakse ühtsele solveerimisnõukogule alluv solveerimisfond.

Fond, mille rahastamises osaleb pangandussektor ja mille loomine on sätestatud pankade maksuvõime taastamise ja solveerimise direktiivi eelnõus, asendab euroala ja muude pangandusliidus osalevate liikmesriikide solveerimisfonde.

Euroopa Ülemkogu 27.–28. juuni kohtumisel võtsid Euroopa Liidu juhid eesmärgiks jõuda aasta lõpuks mehhanismi küsimuses kokkuleppele, nii et mehhanismi saaks vastu võtta enne praeguse parlamendikoosseisu ametiaja lõppu tuleval aastal.

Enne kavandatud eeskirjade jõustumist puhkevaid pangakriise ohjatakse endiselt siseriikliku korra alusel. Samal ajal lähendatakse siseriiklikku korda üha enam kokkulepitud solveerimispõhimõtetele, mille kohaselt panga kahjumi võtavad enda kanda aktsionärid ja võlausaldajad, mitte maksumaksja.

Antud kava ei meeldi aga Saksamaale, kes ei soovi komisjoni suuremat otsustusõigust pankade üle. Eile hoiatas Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble Brüsselis, et komisjon peab uue mehhanismikava koostamisel silmas pidama aluslepete senise tõlgenduse järgimist, kirjutab Bloomberg.