Nii Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy kui Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juht Christine Lagarde kiitsid kõnelustel saavutatud edusamme.

Samas lahkusid liidrid Brüsselist üksikasju täpsustamata, lubades avalikustada kõik järgmise Euroopa Ülemkogu ajal kolmapäeval, mil eurotsooni riike ohustava võlakriisi lahendamise osas konkreetsed otsused loodetakse langetada.

Sarkozy ja Saksa liidukantsler Angela Merkel näisid olevat ületanud suurema osa oma erimeelsustest, kinnitades tippkohtumise järgsel pressikonverentsil "küllalt ulatuslikku üksmeelt" peamises küsimuses ehk eurotsooni 440 miljardi suuruse päästefondi tõhustamises.

Sarkozy on seejuures taganenud oma soovist mitmekordistada Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) vahendeid, muutes selle pangaks, mis võimaldaks fondil laenata Euroopa Keskpangalt. Samas ütles Prantsuse president, et ees seisavad veel tõsised läbirääkimised.

Ametiisikute sõnul näeb sündiv lahendus ette kasutada EFSF-i investorite kindlustamiseks võimalike kahjude eest euroala riikide võlakirjade ostmisel, luues ühtlasi mehhanismi, mis meelitaks panustama mitte-Euroopa riike nagu Hiina.

EL-i president Herman Van Rompuy sõnul lepiti majandusliku konvergentsi ja finantsdistsipliini huvides kokku ka vajaduses uurida ühenduse alusleppe muutmist.

Ülemkogule eelnenud rahandusministrite kõnelustel jõuti kokkuleppele pankade rekapitaliseerimises, mise võimaldab suurendada pankade reservi saja miljardi euro ulatuses.

Ministrid leppisid reedel kokku ka järgmise, seekord kaheksa miljardi euro suuruse laenuosa eraldamises võlakriisi suurimale murelapsele Kreekale.

Van Rompuy ütles pühapäevase tippkohtumise lõppedes, et kolmapäeval kogunevad Brüsselisse kõigi mitte üksnes euroala, vaid kõigi 27 EL-i liikmesriigi juhid.

BNS