Uus majanduse juhtimise strateegia põhineb kolmel peamisel kriisijärgsel meetmel, mille hulka kuuluvad ühise majanduse tugevdamine rangema järelevalve ja ühiste eesmärkide kaudu, euroala stabiilsuse tagamine toetus- ja stabiilsusmehhanismide abil ning finantssektori puuduste kõrvaldamine uute eeskirjade ja institutsioonide loomise teel.
Komisjon täpsustas 2011. aasta jaanuaris edasisi plaane oma iga-aastases majanduskasvu analüüsis ning määras kindlaks meetmed järgmiseks 18 kuuks. Ülesandeks on seatud makromajandusliku stabiilsuse tagamine, majanduskasvu soodustavate meetmete toetamine ning majandus- ja eelarvepoliitika järelevalve tõhustamine. Ühtlasi soovitakse rakendada jõulisemaid korrigeerivaid meetmeid, et vähendada ülemäärast eelarvepuudujääki.
Kui varem tegelesid ELi institutsioonid majanduspoliitikaga kevadel ning eelarveraamistikega sügisel, siis nüüdsest arutatakse neid teemasid ühel ja samal ajal, jaanuarist juunini. Euroopa poolaasta tagab majandusotsuste ja eelarvepiirangute kooskõla, aidates parandada nende tulemuslikkust. Tsükli algatab jaanuaris Euroopa Komisjon, esitades majanduskasvu analüüsi. Seejärel annab majandusreformidele ja eelarvepoliitikatele poliitilise kinnituse Euroopa Ülemkogu. Kevadel esitavad liikmesriigid komisjonile riiklikud programmid, mille põhjal esitab komisjon juunis riigipõhised soovituste ettepanekud nõukogule.
Selleks et tagada kogu euroala stabiilsus ja aidata üksikuid liikmesriike, kellel on finantsprobleeme ja/või tõsine turusurve, on loodud ajutised mehhanismid, mida saab kasutada viimase võimalusena. Samuti on saavutatud kokkulepe käivitada alates 1. juulist 2013 alaline mehhanism. Abi andmine seda vajavale liikmesriigile sõltub rangetest tingimustest majanduse kohandamise kavas, mis tuleb kokku leppida komisjoni ja IMFiga, võttes arvesse Euroopa Keskpanga seisukohta.
Võttes arvesse püsivat survet riigivõlaturul, otsustasid euroala liikmesriigid ja komisjon 10. mail 2010 luua kaks ajutist päästemehhanismi väärtusega kuni 500 miljardit eurot, et toetada mis tahes teisi finantstoetust vajavaid euroala riike. Need on Euroopa finantsstabiilsusmehhanism, mis põhineb ühenduse eelarvest antavatel tagatistel mahus kuni 60 miljardit eurot, ning valitsustevaheline organ Euroopa finantsstabiilsusvahend, mis annab euroala liikmesriikidele tagatisi ning mille maht on kuni 440 miljardit eurot. IMF otsustas täiendada neid mehhanisme võimaliku finantstoetusega euroala riikidele kuni 250 miljardi euro ulatuses.
Sügisel otsustasid euroala liikmesriigid luua alalise mehhanismi – Euroopa stabiilsusmehhanismi – mis on ette nähtud ka aluslepinguga ning mis oleks struktuurseks reaktsiooniks mis tahes finantsabi taotlusele alates 2013. aastast.
Euroopa Komisjoni esindus Eestis
