“Turgudel annavad endiselt tooni pealkirjad Euroopast ehkki uudised USA kohta on tunduvalt positiivsemad,” kommenteeris Bloombergile Bostonis asuva varahaldusfirma Pioneer Investments portfellihaldur John Carey. “Erinevatel päevadel pööravad inimesed tähelepanu kas paranevatele fundamentaalnäitajatele või sellele, mis toimub Euroopas,” lisas ta.

Halbadeks päevadeks oli näiteks esmaspäev, kui reitinguagentuur Moody’s ütles, et Euroopa Liidu tippkohtumine ei andnud otsustavaid poliitilisi abinõusid, millega soostus ka Fitch.

Kolmele languspäevale järgnes neljapäeval tõus, sest Ühendriikide tööministeerium teatas esmakordselt, et töötuks registreerujate arv langes madalaimale tasemele alates 2008. aasta maist.

Euroopa aktsiaturud langesid teist nädalat järjest.

“On risk, et Euroopa majandust ootab ees tugev langus,” ütles Bloombergi televisioonile Briti varahaldusfirma Kames Capital peastrateeg Bill Dinning. “Majanduskasvu väljavaade on nõrk, ettevõtete kasumiväljavaated on nõrgad, mis teevad meid ettevaatlikuks,” lisas ta.

Ka Tallinna börs langes teist nädalat järjest. Börsiindeks OMXT langes nädalaga 3,21 protsenti 537,93 punktini ehk madalaima tasemeni alates oktoobri algusest. Aasta algusest on indeks kukkunud 23 protsenti. Kui eelmine aasta oli meie börsile ajaloo parim, siis see aasta pretendeerib tagantpoolt kolmandale kohale.

Eelmise nädala ainus tõusja oli meil lisanimekirja Järvevana aktsia, mis kallines nädalaga 50 protsenti. Neljapäeval kerkis aktsia hind 52 protsenti 0,44 euroni. Väärtpaberitega sooritati 28 tehingut ning kauplemismahuks kujunes 51 tuhat aktsiat. Nii aktiivselt kaubeldi Järvevana aktsiaga viimati 2009. aasta mai lõpus ning aktsia hind oli nii kõrge viimati 2008. aasta suvel ehk praeguse Järvevana aktsiatega kauplemise esimestel päevadel.

Hinnatõusu põhjuseks on ilmselt arengud maadevahetuse kohtuasjus. Eelmisel nädalal esitasid prokurörid oma süüdistuse ja nõudmised karistuse osas. Karistused olid üsna leebed ning ajakirjanduse põhjal ei puudutanud need üldse endist Merko Ehitust, mis nüüd on Järvevana. See võib tähendada, et Järvevana vara jääb ilmselt aktsionäridele. Järvevana omakapital on 14,8 miljonit eurot ehk 87 senti aktsia kohta, mis tähendaks, et aktsia hinnal peaks veel tõusuruumi olema. Samas pole kohtusaaga veel kaugeltki lõppenud, sest ilmselt läbib see juhtum kõik kolme astme kohtud.

Vaatamata ärevatele aegadele võis elavnemise märke täheldada IPO-turul. Bloombergi teatel toimus Wall Streetil eelmisel nädalal 11 aktsiate avalikku esmaemissiooni, neist märkimisväärseim internetimängude tootja Zynga, kelle toodangu hulka kuuluvad muuhulgas CityVille, FarmVille ja Mafia Wars. Ettevõte müüs 100 miljonit aktsiat hinnaga 10 dollarit tükk, mis tegi emissiooni mahuks miljard dollarit. Tegemist on suurima IPOga pärast Google’it, mis läks börsile 2004. aastal.

Sündmus oli nii oluline, et NASDAQi, kus Zynga aktsiad on noteeritud, börsipäeva avamiskella tseremoonia toimus San Franciscos ning sellel osales ka NASDAQ OMXi tegevjuht Robert Greifeld.

Aktsia debüüt kõige õnnestunum ei olnud. Avanedes kerkis aktsia hind küll 10 protsenti 11 dollarini, kuid börsipäeva lõpuks langes see viis protsenti 9,50 dollarile. Investorite mure seisneb Facebookis, kust tuleb 90 protsenti Zynga tuludest. Ettevõtte tootmisjuht John Schapperti sõnul hakkab tulevikus tulema mänge ka mobiiliseadmetele ja teistele platvormidele, mis vähendab nende sõltuvust Faceookist.

Tõnis Oja
rahakompass.ee