Euroopa vaeseim rahvas on moldaavlased rikkaimad aga liechtensteinlased, keda lahutab üksteisest 45 kordne vahe, selgus Saksa uuringufirma GfK Geo Marketing läbiviidud uuringust. Selles vaadeldi raha hulka, mis jääb inimesele keskmiselt kätte pärast kõigi maksude tasumist. Teisisõnu, tegemist on reaalse ostujõu hindamisega.

Uuring viidi läbi 42 riigis, vahendab EUObserver. Liechtenstein, Austria ja Šveitsiga piirnev miniriik väljaspool EL, asetub tabeli tippu 57 000 euroga inimese kohta aastas. Liechtenstein paelub just oma madalate maksudega - riigis on registreeritud rohkem firmasid kui kodanikke. Tema naaber Šveits, keda seovad Liechtensteiniga tolliliit jm tihedad sidemed, asetub kolmandale kohale - pärast teadupärast samuti väljaspool EL asuvat naftariiki Norrat.

Jõukaim riik sisemajanduse koguproduktilt on samas Luxemburg, mis samuti orienteeritud madalatele maksumääradele ja finantsteenuste osutamisele. Samas jääb keskmisele luksemburglasele pärast maksude mahaarvamist aastas kätte vaid pool sellest, mis liechtensteinlasele ehk 28 924 eurot. Seda on samas aga kaks korda enam kui Euroopa keskmise tase, millel asuvad Lõuna-Itaalia ja Hispaania, ehk 13 000 eurot aastas.

Skaala teisest otsast võib leida Moldaavia, Valgevene ja Kosovo elanikud, kellele jääb maksude tasumise järel kätte keskmiselt kümme korda vähem kui Euroopa keskmine tase.

Täheldatavad on ka suured erinevused sissetulekutes paljude riikide siseselt. Näiteks pariislased on ligi kaks korda jõukamad riigi teiste piirkondade elanikest. Sama on täheldatav Bulgaarias, kus pealinna Sofiasse on koondunud ligi neljandik rahvuslikust rikkusest. Mõnedes Poola piirkondades jääb inimeste teenistuseks 3626 eurot aastas, samas, kui pealinnas Varssavis küünib see ligi 10 000 euroni. Ka Taanis, mis ostujõu tabelis asetub viiendaks, teenivad inimesed Kopenhaagenis 23 442 eurot aastas, samas kui Jüütimaal vaid 21 033.