KredEx Krediidikindlustuse ja koostööpartnerite Tallinnas ja Tartus korraldatud ärihommikutel tõdeti, et igal aastal ligi 350 miljardi euro ulatuses tasumata arved Euroopa ja sealhulgas ka Eesti firmadele on tõsiseks krediidiriskiks.

Ettevõtetel tasub suuremat tähelepanu pöörata oma krediidipoliitika pidevale uuendamisele ja riskide maandamise võimalustele, teatas riigi kontrollitav Kredex Krediidikindlustus.

Eesti ettevõtetel on praegu hea valik finantsteenuseid oma rahavoogude kindlustamiseks ja vajadust teadvustatakse üha rohkem, ütles KredEx Krediidikindlustuse AS-i juhatuse liikme Mariko Rukholm. Kredex Krediidikindlustus pakub ainsa Eesti kindlustusseltsina maksetähtaja kindlustamise teenust.

"Paljudel Eesti eksportivatel firmadel sõltub äritegevus väiksest arvust, kuid rahaliselt suuremahulistest tehingutest ja nii võib olla laekumata arvel arvestatav mõju ettevõtte jätkusuutlikkusele. Kui partneri pankrotti ette näha on võimatu, siis ettevõtte tegevuse kaitsmine selle vastu on võimalik ja kulu planeeritav," ütles Rukholm. "Krediidikindlustus aitab maandada riske, mis tekivad lepingupartneri pankrotist, pikaajalisest maksejõuetusest või poliitilisest riskist. Juhul, kui selline olukord peaks tekkima, tasub KredEx Krediidikindlustus üldjuhul 85 kuni 90 protsenti kahjust."

Krediidirisk realiseerub Rukholmi sõnul pigem pikaajaliste kui uute äripartnerite puhul. "Ettevõtted kaotavad valvsuse ning partnerit täielikult usaldades teevad tema suhtes taustakontrolli harva või on sellest sootuks loobunud," ütles Rukholm.

Eesti ettevõtete ja eraisikute maksekäitumine on püsinud viimastel aastatel suhteliselt muutumatuna, kuid hakanud tänavu siiski tasapisi paranema, ütles krediidikorraldusfirma Instrum Justitia juhataja Ivar Tammemäe. "Meie ettevõtted viivitavad arvete tasumisega keskmiselt kaks nädalat, avaliku sektori asutused kümme ja eraisikutest tarbijad seitse päeva. Eesti firmad hilinevad täna arvete maksmisega päeva võrra vähem kui aasta eest," ütles Tammemäe.

Tammemäe sõnul on alati heaks soovituseks rakendada ettevõttes kindlat krediidipoliitikat ning vähemalt paar korda aastas korrigeerida seda vastavalt muutustele klientide maksekäitumises.

"Au sisse tuleb tõsta ka viivise nõudmine tasumata arvetelt. Lepinguline viivis peaks olema mõistliku suurusega ning soovitavalt veidi kõrgem kui kommertspankade pakutav lühiajalise laenu intress. Ebamõistlikult suured viivised tekitavad suletud ringi, kus ühelt poolt ei julgeta neid nõuda ja teisalt teab võlgnik, et ka kohtupraktika ei toeta nende väljamõistmist," ütles Tammemäe.