Sissemaksed on kavas teha viies jaos kokku 80 miljardit eurot kolme aasta asemel kahe aastaga. See tagab, et ESM saavutab oma maksimaalse 500 miljardi euro suuruse laenumahu varem. 2012. aastal on kavas maksta kaks korda 16 miljardit, 2013. aastal korra 16 miljardit ja 2014. aastaks taas kaks korda 16 miljardit.

Lisaks arutavad rahandusministrid seda, kui palju säilitatakse ajutise Euroopa stabiilsusfondi (EFSF) 440 miljardi eurosest kapitalist, kui ESM juunis käivitub. Üheks alternatiiviks on lisada EFSF-ist 200 miljardit, mis kasvataks päästefondi 700 miljardile eurole. Veelgi ambitsioonikam plaan oleks säilitada terve EFSF, see tõstaks kapitali 940 miljardile.

Kuid lahendamata on palju küsimusi, kuidas EFSF saaks toimida paralleelselt ESM-iga. Näiteks kas EFSF muutub püsivaks või säilitab oma ajutise iseloomu.

Saksamaa, Soome ja Eesti on 940-miljardise lahenduse vastu.