Kokkuleppe kohaselt suureneb kriisist jagusaamiseks loodud 440 miljardi euro suuruse Euroopa finantsstabiilsuse fondi (EFSF) maht triljoni euroni ning pangad soostusid nõudmistega vähendada Kreeka riigivõlga 50 protsenti ehk 100 miljardi euro võrra, rääkis Prantsuse president Nicolas Sarkozy ajakirjanikele.

Sarkozy sõnul on meetmed "suureks edusammuks võimsate tulemüüride püstitamisel", et vältida kriisi jõudmist teistesse eurotsooni riikidesse.

Kreeka peaminister Georgios Papandreou ütles, et kokkulepe avab tema riigis "uue ajastu".

Saksa kantsler Angela Merkel ja Sarkozy asusid hilisõhtul isiklikult pankasid ümber veenma, pidades tippkohtumise veerel läbirääkimisi pankasid esindava Rahvusvahelise Finantsinstituudi (IIF) juhi Charles Dallaraga.

Kreeka 350 miljardi euro suuruse võlakoorma kergendamine oli kolmapäeva õhtul alanud tippkohtumise raskeim peateema. Pangad soostusid juulis võla 21-protsendise vähendamisega, kuid majanduslik olukord on sestsaadik muutunud ja eurotsoon karmistanud erasektorile esitatavaid nõudmisi.

Euroopa Ülemkogu leppis kolmapäeva õhtul kokku pankade rekapitaliseerimise plaanis, kuid seda eeldusel, et seejärel eraldi kogunenud 17-liikmeline euroala jõuab üksmeelele rahaliidu kriisi lahendamiseks vajalike meetmete "täispaketis". Pankade kapitaliadekvaatsuse tase peab riigijuhtide otsuse kohaselt olema 2012. aasta 30. juuniks vähemalt üheksa protsenti.

Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) esialgsete arvestuste kohaselt vajaksid Euroopa Liidu pangad sel juhul 106 miljardit eurot lisakapitali.

Samuti väljendasid eurotsoon riigid valmisolekut võlakriisi lahendamiseks loodud finantsstabiilsuse fondi (EFSF) tulejõudu neli-viis suurendama, kuid plaani üksikasjad ei selgu enne novembrit.

Eurotsoon tahtis järjekordsel tippkohtumisel tõestada turgudele oma võimet kaitsta selliseid võlgades siplevaid riike nagu Itaalia või Kreeka.

Itaalia peaminister Silvio Berlusconi andis tippkohtumise eel EL-i liidritele saadetud kavatsuste kirjas lubaduse, et Rooma esitab 15. novembriks võlakriisist pääsemise plaani, edastas Itaalia uudisteagentuur Ansa.

Kiri sisaldab muuhulgas plaani tõsta Itaalia pensioniiga 2026. aastaks 67 eluaastani ning lihtsustada töötajate, teiste seas riigiametnike koondamist.