Esimeseks pangaks, kellega kohtuti, oli Morgan Stanley, ning majanduslehe The Wall Street Journal sõnul oli tegemist madala profiiliga kohtumisega. Pärast kohtumise lõppu juhatati Facebooki juhid välja tagaukse kaudu vältimaks neid ootavaid telekaameraid.

J.P.Morgan Chase’is võeti neid poolteist tundi hiljem juba uhkelt vastu. Pangahoone ees oli loosung “J.P.Morgan tervitab Facebooki juhte” ning kahest aknast oli välja riputatud Facebooki püstise pöidlaga märk “meeldib”. Kolmas pank, mida reedel külastati, oli Goldman Sachs.

Need kolm investeerimispanka on ka kõige suuremad võitjad Facebooki IPO korraldamisel pistes tasku kokku 150 miljonit dollarit. Teiste pankade osaks jääb tunduvalt väiksem osa. Kokku osaleb IPO korraldamisel 33 panka, kirjutas Reuters.

Kauaoodatud Facebooki aktsiate avaliku esmaemissiooni aktsiate märkimise hinnavahemik on 28 kuni 35 dollarit aktsia, mis teeb ettevõtte väärtuseks 77 kuni 96 miljardit dollarit. Facebook plaanib emissiooni käigus müüa 337,4 miljonit aktsiat, ehk 12,3% ettevõtte aktsiatest.

“Nii grandioosset IPO-t pole me kindlasti mitte kunagi näinud,” ütles Reutersile IPOde nõustamisfirma Class V Group juht Lise Buyer. Facebook loodab saada aktsiate märkijatelt kuni 12 miljardit dollarit. Juhul kui aktsiate märkimishind tuleb hinnavahemiku keskele, tähendab see emissiooni mahtu 10,6 miljardit dollarit. Ainult 5,6 miljardit sellest läheks ettevõttele, 4,9 miljardit saavad olemasolevad aktsionärid.

Turuväärtusega peaaegu 100 miljardit dollarit oleks Facebook samasuguse turuväärtusega nagu Amazon.com, Cisco Systems või McDonalds, millega võrreldes Facebooki käive ja kasum on peaaegu olematud.

IPO õnnestumise korral (ning praegu pole selle õnnestumises näha küll mingeid takistusi), saab Facebookist kõige suurema valuatsiooniga börsidebüüt USAs. Praegu on rekord logistikahiiul UPS (United Parcel Service) – 1999. aastal börsile läinud ettevõtte väärtuseks kujunes 60,2 miljardit dollarit. 2004. aasta augustis börsile läinud Google’i väärtus oli 23 miljardit dollarit.

Ka emissiooni mahu poolest tuleb see USA börsiajaloo üks suuremaid. Visa 2008. aasta emissioon oli 19,7 ning General Motorsi 2010. aastal toimunud IPO maht oli 18,1 miljardit dollarit. Google’i emissiooni maht oli vaid kaks miljardit dollarit.

Ühes asjas on Eesti väikeinvestorid Ameerika omadest paremas seisus. Kui meil saavad üsna headel tingimustel IPOs osaleda ka väikeinvestorid, siis Wall Streeti kõige kuumemate IPOde puhul lähevad praktiliselt kõik aktsiad emissiooni korraldajatele ehk suurpankadele ja nende suurklientidele.

The New York Times kirjutas, et Facebooki juhid kaaluvad 20 kuni 25 protsenti emissiooni mahust eraldada väikeinvestoritele. Neljapäeval lisas Facebook 33. emissiooni korraldajana maaklerfirma E*Trade, kelle kaudu saaksid aktsiaid märkida jaeinvestorid.

The Wall Street Journali andmetel maksab Facebook emissiooni korraldajatele 1,1% emissiooni mahust, mis on üsna väike summa. Enam kui viie miljardi dollari suuruste IPOde keskmine teenustasu on keskmiselt olnud 2,9%.

Nagu öeldud müüvad aktsiaid nii ettevõte ise kui ka olemasolevad aktsionärid. Suurimaks müüjaks on riskikapitalifirma Accel Partners, kes müüb Facebooki aktsiaid 1,2 miljardi dollari eest (arvutatud pakkumisvahemiku keskmise ehk 31,5 dollari järgi), kirjutab Reuters. Zuckerberg müüb aktsiaid veidi vähem kui miljardi dollari eest.

Sellele vaatamata jääb Zuckerberg Facebooki võtmeisikuks ning suurimaks aktsionäriks. Tema omandusse jäävate aktsiate väärtuseks on The Wall Street Journal arvutanud 18,7 miljardit dollarit (arvutatud 35 dollari suuruse aktsia hinna alusel). 27-aastasest Zuckerbergist saab planeedi üks rikkamaid inimesi.

Tõnis Oja,
börsianalüütik,
NASDAQ OMX Tallinn profiblogi

Avaldatud RUP.ee Profiblogis