Kataloonias toimuvad 27. septembril kohalikud valimised ning katalaani juhid üritavad seda muuta kaudseks iseseisvushääletuseks. Rahvuslased lubasid iseseisvuse välja kuulutada 18 kuu jooksul pärast valimiste võitmist.

"Euroopa Liidust lahkumine tähendab automaatselt euroalast lahkumist," mistõttu Kataloonia pangad "ei saa enam ligipääsu EKP (Euroopa Keskpanga) vahenditele", lausus Hispaania keskpanga juht Luis Linde.

On ka "äärmiselt ebatõenäoline" risk, et Kataloonia peab kehtestama pankadele piirangud, mis oleksid sarnased Kreeka juunis rakendatud piirangutele, lisas ta.

Kataloonia president Artur Mas, kes juhib iseseisvuslaste püüdlust, kritiseeris keskpanga juhi avaldust. "On vastutustundetu ja sobimatu ähvardada asjadega, millele demokraatlikus riigis ei julgeks keegi vihjata. Nad teevad seda, sest neil pole teisi argumente," lausus Mas.

Kataloonias elab 7,5 miljonit inimest, piirkond moodustab riigi majandustoodangust viiendiku ja selle majandus on umbes Portugali suurune. Regioonil on ka oma keel, mida suruti maha kindral Francisco Franco 1939.-75. aastani kestnud diktatuuri ajal.

Viimaste valitsusküsitluste andmeil võivad iseseisvuslased võita enamuse regionaalses parlamendis. Iseseisvuslaste hääl tugevnes pärast viimaste aastate majanduskriisi ning regiooni maksutulu ümberjagamine riigi teistele regioonidele põhjustab katalaanidele pahameelt.