Leedus riigivisiidil oleva president Toomas Hendrik Ilvese sõnul on Eesti ja Leedu, aga ka Läti, siinsetele ettevõtjatele kujunenud vastastikku koduturgudeks.

"Selle tõestuseks on ka meie riigivisiidile kaasa tulnud esinduslik äridelegatsioon. Põhjus on lihtne: paljudel Eesti ettevõtjatel on juba Leedus edukalt tegutsevad ärid ja/või plaanid ärisuhete tihendamiseks," ütles president Ilves presidendi kantselei pressiteenistuse vahendusel.

"Ligi iga viies kilovatt-tund Leedus tarbitavast elektrienergiast tuleb Eestist. Üle poole Eesti sõidukitest liigub Leedus toodetud kütusega. Leedus on tuhandeid inimesi, kes kannavad Baltmani ülikondi ja söövad Alma jogurtit," ütles president.

"Eestis on kümneid tuhandeid inimesi, kes teevad sisseostud Maxima kauplustest ja naudivad Pergale šokolaadi," rääkis president Ilves täna Vilniuses koos Leedu riigipea Dalia Grybauskaitéga Eesti-Leedu äriseminari avades.

Ilves tõi välja, et Leedu ettevõtteregistris on ligi 400 Eesti kapitalil põhinevat ettevõtet, neist 42 lisandus viimase aasta jooksul, et Leedu on pikemat aega olnud Eesti otseinvesteeringute sihtriikide tipus ning mullu tõusis Eesti Leedu ettevõtete investeeringute sihtriigiks number üks, mis rahaliselt tähendab 765,2 miljonit litti ehk üle 220 miljoni euro.

Leedule on Eesti välisinvestor number kaheksa ja Eestile on Leedu otseinvesteeringute lähteriikide pingereas kuuendal kohal.

Ilvese sõnul peaks majandus- ja kaubandussuhete arendamisel kindlustunnet andma teadmine, et Eesti ja Leedu majandustele ennustatakse lähiaastaiks mõõdukat kasvu ning et me tegutseme suuremas Balti-Põhjala piirkonnas, mida peetakse Euroopa kõige suurema kasvupotentsiaaliga alaks.

"Eduks vajame veelgi tihedamat majanduslikku koostööd ka Eesti ja Leedu vahel, vastastikuste investeeringute kasvu, suuremat kaubavahetust," sõnas president Ilves.

"Tihedamat majanduslikku koostööd meie piirkonnas peab toetama ka siinne tihedam üldisem lõimumine – see tähendab meid ülejäänud Euroopa Liiduga (EL) ühendavate transpordi- ja energiaühenduste väljaehitamist. Pean silmas ennekõike kiirraudteed Rail Baltic ning EL-i välistest tarnijatest sõltumatud elektri- ja gaasiühendusi," märkis Ilves.

"EL-i uus eelarve annab meile võimaluse need puuduvad kaasaegsed ühendusteed rajada. Kui meil endal jätkub tahet, koostööd ja tulevikule väärilist pilku," lisas ta.

"Samuti on vajalik Eesti ja Leedu valitsuste ühine tegutsemine EL-i siseturu ning sealhulgas digitaalse ühtse turu edasiarendamise nimel, e-teenuste ühise kasutamise nimel, nagu on ka meie kõigi huvides piirkonna vastutustundlike riikide kuulumine samadesse organisatsioonidesse, mistõttu Eesti toetab tugevalt Leedu liitumist euroala ja OECD-ga," kõneles Eesti riigipea.

"Mida rohkem meie piirkonna vastutustundlikke riike kuulub euroalasse, seda tugevam ja edukam on Balti-Põhjala piirkond," lisas ta.

President Ilves kutsus Eesti ja Leedu ettevõtjaid, kes oma koduturgudel on paljudel juhtudel üksteisele konkurentideks, otsima ja leidma senisest rohkem võimalusi koostööks välisturgudel.

Presidendid Ilves ja Grybauskaité avasid ka sümboolselt Leedus peagi kasutusele tuleva elektroonilise piiriületussüsteemi, mille autoriks on Eesti ettevõte Goswift ning mis töötab Eesti-Vene piiriületusel.