IMF-i direktor Dominique Strauss-Kahn nimetas seda "ajalooliseks kokkuleppeks" ja valuutafondi 65-aastase tegevuse "kõige põhimõttelisemaks juhtimisreformiks".

G20 leppis oktoobris lõpus Lõuna-Korea tippkohtumisel kokku, et IMF-is antakse enam kui kuus protsenti hääleõigusest sellistele tärkavatele majandusjõududele nagu Hiina, India või Brasiilia.

Just Hiina möödus selle otsusega olulisuselt Saksamaast, Prantsusmaast ja Suurbritanniast ning on nüüd USA ja Jaapani järel saamas IMF-i mõjuvõimsuselt kolmandaks liikmeks.

USA säilitab siiski vetoõiguse olulistes küsimustes, sest need nõuavad 85 protsendi suurust toetust ja Washingtonil on 17-protsendiline hääleõigus.

Liikmesriigid peavad reformi siiski veel heaks kiitma, mõnel maal, sealhulgas ka Ühendriikides, on vaja muuta seadust.

BNS