Esmaspäeval teatas maailma suurim internetifirma Google, et ostab mobiiltelefonide tootja Motorola Mobility 12,5 miljardi dollari eest. Neljapäeva õhtul teavitas maailma suurim arvutitootja Hewlett-Packard, et kavatseb eraldada kontsernist personaalarvutite tootmise ning ostab Suurbritannia tarkvarafirma Autonomy Corp.

Mõlemad ülevõtmispakkumised tehti suure preemiaga. Google pakkus Motorola Mobility aktsiate eest 40 dollarit aktsia, mis oli 63% selle eelmise päeva turuhinnast kõrgem, Hewlett-Packard pakkus Autonomy aktsiate eest 80protsendilist preemiat, mistõttu olid üsna loomulikud ka ülevõetavate ettevõtete aktsiarallid.

Motorola Mobility kõrval olid Google´i poolt tehtud ülevõtmispakkumise suurimaks võitjaks hoopis Nokia aktsionärid, sest põhjanaabrite aktsia hind hüppas Helsingi börsil kaheksa ning õhtul New Yorgi börsil koguni 17,3%. Nokia hinnarallil oli kaks põhjust. Üks oli spekulatsioon, et äkki teeb Nokiale ülevõtmispakkumise Microsoft.

Teiseks ja minu arvates reaalsemaks põhjuseks on asjaolu, et ehkki Google on kuulutanud operatsioonisüsteemi Android lahtiseks, ehk seda saavad kasutada kõik soovijad, tekib Motorola Mobility omandamise korral paratamatult huvide konflikt. Veri on paksem kui vesi ja kõik need 39 nutitelefonide tootjat, kes kasutavad Androidi operatsioonisüsteemi, peavad nüüd hakkama oma riske hajutama ka teistel operatsioonisüsteemidel jooksvate telefonide tootmisega. See tähendab, et Android-telefonide tootjad sattusid hoobilt kehvemasse olukorda ja Microsoftiga koostööd tegev Nokia võib tulevikus oma positsioone nutifonirturul tugevdada.

Hewlett-Packardi aktsia reageeris jagunemisteatele 20protsendilise kukkumisega. Siin oli kukkumise peapõhjuseks asjaolu, et arvutigigant kuulutas suurima ärisegmendi, mis annab umbes kolmandiku kontserni käibest, pikaks ajaks inetuks pardipojaks. Arvutiüksuse tegeliku eraldamiseni kulub ettevõtte sõnul 12 kuni 18 kuud. Aktsia vabalanguse teiseks põhjuseks oli 80protsendiline preemia, mida H-P lubab Autonomy aktsionäridele maksta.

Need kaks tehingut on järjekordseks ja väga jõuliseks märgiks infotehnoloogiaturu restruktureerimisest. Üha rohkem on hakatud rääkima personaalarvutite järgsest maailmast, kus võimust on võtmas nutitelefonid ja tahvelarvutid. Tõsi, Microsofti kommunikatsioonijuht Frank Shaw kirjutas eelmisel nädalal ettevõtte blogisse, et personaalarvutite perioodi järgsest perioodist on veel vara rääkida. Tema sõnul pole personaalarvutite periood jõudnud veel keskikkagi.

Aga nii või teisiti nähakse kasvu pigem mobiilsetes seadmetes - nutifonides ja tahvelarvutites. Google soovib siin saada tugevamat positsiooni, aga Silicon Valley tehnoloogiaregiooni üks looja, Hewlett-Packard tõstis seitse nädalat pärast oma tahvelarvuti turuletoomist käed püsti ning andis alla.

Neid kahte tehingut iseloomustab veel üks ühine joon - üüratu suur preemia üle võetavate aktsiate eest. USA üheks suureks probleemiks on asjaolu, et inimesed ja ettevõtted ei kuluta vaid säästavad. S&P 500 indeksi koosseisu kuuluvate ettevõtete bilanssides on üle triljoni dollari vaba raha ja ühed suuremad rahahunniku otsas istujad on tehnoloogiakompaniid Apple, Google, Microsoft, Cisco Systems jne. Kui gigandid on aga otsustanud raha kulutada, siis nad kipuvad seda mitte väga lugema ja ülevõetavate ettevõtete aktsiate eest liigsuuri preemiaid maksma. Samal põhjusel maksis Micrsosoft ka väga heldelt (8,5 miljardit dollarit) Skype’i eest.

Apple’i bilansis on raha ja lühiajalisi investeeringuid 75,9 miljardi dollari väärtuses, mistõttu hoian ma aktsionärina hinge kinni, et ettevõte mingit ülevõtmislollust teha ei kavatse.

Nii nagu mujal maailmas jätkus langus ka meie börsil. Börsiindeks OMXT langes 563,02 punktini ehk madalaima tasemeni eelmise aasta 26. augustist. Aasta algusest on indeks kukkunud 19,38%, tõusnud on vaid kahe aktsia, Silvano FG ja Viisnurga hind, ülejäänud aktsiad on kukkunud 20 kuni 45% (Tallinna Vesi siiski vaid 6,21%).

Selle nädala oodatuimaks sündmuseks on USA Wyomingu osariigis Jackson Hole’is toimuv majandusanalüütikute konverents, kus reede hommikul (meie aja järgi pärastlõunal) esineb USA Föderaalreservi juht Ben S. Bernanke. Aasta tagasi vihjas Bernanke, et keskpank hakkab kokku ostma võlakirju (nn rahatrüki teine voor QE2), mis pani aluse nii tooraine- kui ka aktsiahindade tõusule, mis kestis kuni selle aasta kevadeni. Üha rohkem finantsspetsialiste ootab presidendilt sama signaali ka seekord. Kui seda siiski ei tule, võib nädalalõpp kujuneda finantsturgude jaoks taas üsna dramaatiliseks.

Tõnis Oja
www.investmentor.ee