Esimeste ettevõtete hulgas, mida hakatakse uurima, on Eesti Energia, Tallinna Sadam ja Eesti Post.
Nagu öeldud, uudis, et riik hakkab taas kaaluma riigiettevõtete osaluse börsile viimist, on hea, vähemalt lootustandev uudis investoritele ja neile, kellele läheb korda kohaliku finantsturu areng. Eesti Panga andmetel on meie kodumajapidamiste finantsvara maht 14,6 miljardit eurot. Sellest üle poole moodustavad küll ettevõtete aktsiad ja osakud, millest omakorda 98 protsenti on börsidel mittenoteeritud ettevõtete aktsiad. Toodud numbrite põhjal võiks öelda, et eestlased on väga ettevõtlik rahvas, sest mittenoteeritud ettevõtted tähendavad sisuliselt inimestele endile kuuluvate ettevõtete omamist. Börsiettevõtete aktsiaraamatuid ja investorite struktuuri vaadates tähendab see siiski pigem seda, et eestlaste osalus börsiettevõtetes on liiga väike.
Sellel on ilmselt mitu põhjust, peamiseks neist meie liiga lühike börsiajalugu ning mis veel halvem, kaks börsikrahhi veidi enam kui 16 aastase ajaloo jooksul. Börsil noteeritud ettevõtete nimekiri on muutunud väga lühikeseks, mille tõttu on ka kauplemisaktiivsus muutunud peaaegu olematuks.
Börs vajaks väga uusi ettevõtteid, aga meie majandus on momendil sellises faasis, kus sobivad mittenoteeritud eraettevõtted ei ole veel nii suured, et kõlbaksid börsi elavdama, mistõttu ongi suurim lootus jäänud riigile kuuluvate ettevõtte erastamisele.
Kohaliku finantskommuuni reaktsioon rõõmustava uudise üle jäi üsna tagasihoidlikuks. Kahes suuremas finantsportaalis ei tekitanud uudis peaaegu mitte mingisugust diskussiooni. Ka börsindeks OMXT, selle asemel, et teha suur hüpe, tegi hoopis pisikese languse. Ma arvan, et turg ei võtnud Päevalehes ilmunud juttu väga tõsiselt ja võib-olla põhjusega. Juba samal päeval ütles valitsuse pressikonverentsil rahandusminister Jürgen Ligi, et tegemist on selgelt poliitiliselt väga tundliku otsusega.
„Oleme sellega korra näppu lõiganud,“ tuletas ta meelde kahe aasta tagust Eesti Energia börsile viimise kava. Samas jättis ta märkimata, et tema ise oli energeetikafirma börsile mitteviimise kava taga. Eestis on tekkinud kummaline olukord, kus majandusminister tahaks kohalikku kapitaliturgu arendada, aga rahandusminister, kelle ülesanne peaks see tegelikult olema, on millegipärast hoopis piduriks.
Reede hommikul ütlesin Kuku raadiole antud intervjuus, et ma ei usu, et see valitsus ühtegi riigiettevõtet börsile viib. Kui tegemist oleks reaalse sooviga, võiks Eesti Energia börsile viia kohe. Valitsuskoalitsioon jättis Eesti Energia börsiplaani katki poliitilistel põhjustel. Sisuliselt tähendas see, et reformierakond kartis, et valitsust hakatakse süüdistama riigi vara maha parseldamises. Praegu on valitsuse positsioon tunduvalt nõrgem kui kaks aastat tagasi, mis on ka minu pessimismi peamiseks põhjuseks. Samas loodan ma väga, et ma siiski eksin ja jää hakkab lõpuks liikuma.
Tõnis Oja,
börsianalüütik,
NASDAQ OMX Tallinn profiblogi
Avaldatud RUP.ee Profiblogis
