"Tippkohtumise kommünikee kohaselt on erasektor avaldanud valmisolekut vabatahtlikult toetada Kreekat. Seega puudutab võlakirjade vahetus üksnes erasektorit, mitte aga avalikku sektorit ja sealhulgas keskpankade käes olevaid Kreeka võlakirju," ütles Rääsk.

Avaliku sektori panuseks on lubadus anda Kreeka uue tugiprogrammi raames laene senisest soodsamatel tingimustel, selgitas Rääsk. Uute, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) kaudu antavate tugilaenude intressid on senisest madalamad ja tähtajad pikemad.

Eesti Panga investeerimisportfellides ei tohi olla võlakirju reitinguga alla BBB-. Madalama reitinguga võlakirju on euroala keskpankade ühises Securities Markets Programme (SMP) portfellis. Programmiga on euroala keskpangad sekkunud euroala väärtpaberiturgudele, et tagada ajutiselt likviidsust ja sügavust turu segmentides, mis tavapäraselt ei funktsioneeri. See on tähendanud turult laenamisega hädas riikide võlakirjade kokkuostmist.

Varasema info kohaselt hakkavad Kreeka rahandusministeeriumi väitel erainvestorid Kreeka võlakirju vabatahtlikult ümber vahetama augustis ja kokku peaks nende kahju ulatuma 28,4 miljardi euroni.

Euroala liidrite tippkohtumise otsuse põhjal on erasektori panus Kreeka abipaketti 37 miljardit eurot. Investorid võivad saada vanadest laenudest 21-protsendilise kahju. Rohkem kui 400 panka ühendav Rahvusvaheline Finantsinstituut prognoosib, et 90 protsenti Kreeka võlakirjaomanikest osaleb võlakrijade vahetamises. Uute võlakirjade tähtaeg on kuni 30 aastat.

BNS