Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et esialgse sissemakse võtme järgi oleks Eesti osalus ESM-is olnud 12,6% SKP-st, kuid esmaspäeval saavutatud kokkuleppe järgi on see umbes üheksa protsenti SKP-st.
Ligi sõnul tegi Eesti ettepaneku, et nende riikide puhul, kelle SKP jääb eurotsooni keskmisest alla 75%, saavad ESM-i sissemakse tegemisel erandi 12 aastaks alates eurotsooniga ühinemisest.

"See erand tuleb sellise valemiga, et 75% ulatuses arvestatakse SKP-d ja 25% ulatuses keskpanga võtit, mis omakorda koosneb poole ulatuses SKP-st ja poole ulatuses rahvaarvust," lausus Ligi.
Esmaspäeval saavutatud kokkulepe tähendab seda, et Eesti maksimaalne osalus eurotsooni liikmete ESM-i makstavast 80 miljardist eurost on kuni 148 miljonit eurot. ESM-i tuleb teha sissemaksed alates 2013. aastast nelja aasta jooksul.

Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) eelkäija, Euroopa stabiilsusfondi (EFSF) puhul rakendatatakse Euroopa Keskpanga (EKP) võtit, mis koosneb kahest komponendist - riigi panuse arvestamisel võetakse seal 50 protsendi osas arvesse rahvuslik rahvuslik kogutulu ja 50% ulatuses rahvaarv.

Kui hakati looma ESM-i, siis olid osad riigid huvitatud sama mehhanismi kasutamisest, aga mitmed väiksemad riigid leidsid, et see on ebaõiglane, kuna nemad peaksid fondi siis sisse maksma proportsionaalselt rohkem kui rikkamad.

ESM peaks tööd alustama 2013. aastal ja selle mahuks on kavandatud 500 miljardit eurot. Liikmesriikidel tuleb ESM-i sisse maksta 80 miljardit eurot.

Selle nädala lõpus kogunevad Brüsselis kevadisele tippkohtumisele Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide valitsusjuhid ja riigipead. Tippkohtumisel tahetakse lõplikult kokku leppida ulatuslikus abinõude paketis ühenduse finantsstabiilsuse tagamiseks.
 

BNS