Uue lepingu keskseks elemendiks on eelarve tasakaalu reegel, mis nõuab lisaks kolme protsendi piiri mitte ületavale defitsiidile ka seda, et struktuurne ehk ilma ühekordsete mõjudeta puudujääk ei ületa 0,5% sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatas riigikogu pressiteenistus BNS-le.

Nõue tuleb kirjutada sisse lepingu osaliste riigisisesesse õigusesse koos automaatse korrektsioonimehhanismiga selle rikkumise korral. Samuti on lepinguga kavas sätestada Euroopa Kohtu pädevus.

EL-i asjade komisjoni esimehe Taavi Rõivase sõnul ei valmista täpsustatud reeglid Eestile raskusi, kuid siiski peab ka Eesti kirjutama defitsiidipiirangu riigieelarve baasseadusesse, mis tähendab seda, et tulevikus on üle kolmeprotsendise puudujäägiga eelarve vastuvõtmine ka Eestis ebaseaduslik.

"Lepinguga rõhutatakse kohustust vähendada riigivõlga, kui see ületab EL-i õiguses ette nähtud kontrollväärtust 60 protsenti SKP-st," ütles Rõivas. "Lisaks ülemäärase defitsiidi menetlusele kavandatakse ka võlakriteeriumi rikkumise korral eraldi mentelust, mis sunnib riike võlakoormat otsustavalt vähendama."

Rõivase hinnangul on fookus nihkumas üha enam sellele, et võla ja puudujäägi eest vastutavad konkreetsed riigid ning rahvusvahelised abipaketid saavad võita kärbeteks ja reformideks lisaaega, kuid mitte probleemi lõplikult lahendada.

Lõplik võlakriisi lahendus on võimalik üksnes juhul, kui riigid viivad eelarvete kulud ja tulud vastavusse, märkis ta.

Fiskaallepingule allakirjutamine on planeeritud 1.–2. märtsil toimuvale Euroopa Ülemkogule, seejärel esitatakse rahvusvaheline fiskaalleping riigikogule ratifitseerimiseks.