Lahendus tähendab mingit olukorda, kus probleemi enam ei eksisteeri, kuid Euroopa võlakriisi kontekstis ei saa seda sõna kasutada, kuna seesugust lahendust on raske näha, ütles SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel Vikerraadio saatele "Uudis+".

Koppel rääkis Vikerraadios, et kriis on arenenud ootuspäraselt ja loogiliselt, kuna keskpank on sunnitud kasutama retoorikat, mis veel mõnd aega tagasi tundus ebarealistlik, ehk rääkinud, et võib ametlikult abipalve esitanud riikide võlga piiramatus koguses kokku osta, hoides sellega süsteemist pinge eemal.

Küsimusele, millele on kriisi lahendamisel lootus üles ehitatud, küsis Koppel vastu: "Mis lootus?"

Koppel märkis, et lahendus on siis, kui on võrrand ja x=3. "Ma ei saa Euroopa võlakriisi kontekstis kasutada sellist sõna nagu lahendus, sest see võlakriis on paljutki mitte asi iseeneses, vaid sümptom, millest näha, kuidas on valesti elatud, vale majanduspoliitikat aetud, rahvastik vananenud, avalik sektor liiga suur jne," loetles strateeg.

"Lahendust kui sellist, et x=3, on siin hästi raske näha, sest et ükski neist probleemidest pole selline, mis oleks kiiresti lahendatav. Mida saame näha - seda, et kriis transformeerub, vahetu kiire paanika transformeerub pikaajaliseks ja soojaks ebameeldivaks valuks," nentis ta.

Koppel lisas, et paljudes riikides meelt avaldavate inimeste järgi võib näha, et sellega ei taheta leppida, kuid samas ei osata välja käia ideid, kuidas võidelda paratamatuse vastu või tänavale minekuga raha juurde tekitada.

Ta ei välistanud, et tumedad pilved võivad koguneda ka Prantsusmaa kohale, sest kui vaadata nn bilansiväliseid kohustusi, mis riigid on tulevaste põlvede eest võtnud, on selge, et neid ei suudeta finantseerida.

Mis puudutab kriisi süvenemist, siis finantsturgude kontekstis pole see eriti ilmne. Aga üldises poliitilises ja mõtlemise kontekstis kriis eskaleerub edasi, märkis strateeg. "Kui Prantsusmaa tööstusharude, nagu mood, disain, kunst ja veinid, tähtsad tegelased leiavad, et võiks hulgi emigreeruma hakata, siis see on üks tõsisema kriisi sümptom," märkis Koppel, viidates president Francois Hollande'i otsusele, et üle miljoni euro aastas teenivate inimeste tulumaks olgu 70%.

"Iseenda tabureti alt jalgu ära saagida tundub päris põnev lähenemine," lisas Koppel.

Ehkki investor George Soros prognoosis Kreeka lahkumist euroalast kuue kuu jooksul, ei ole Koppel sama meelt.

"Tal on alati väga kvaliteetsed argumendid, aga antud kontekstis ma temaga nõus olla ei saa, sest talle meeldib asju vaadelda puhtalt majanduslikust loogikast lähtudes. Majandusloogika on see, mis tõesti lõppude lõpuks jääb peale, küll aga enne seda, kui selle loogika vältimatu lõpptulemus saabub, jõutakse teha väga palju asju, mis lähevad selle loogikaga vastuollu," usub ta.

Koppel märkis, et euro kui ühisvaluuta on poliitikal, mitte majandusloogikal baseeruv projekt, ja seda hoitakse koos küünte ja hammastega niikaua, kui vähegi võimalik.

"Ma isiklikult ei leia, et järgneva 12 kuu jooksul see murdepunkt saabuks, kus euroala lagunema hakkab," kinnitas strateeg.