Euroopa suuremate börside indeksid ja euro kurss pöörasid tõusule pärast esialgseid mitteametlikke teateid paketi tingimuste kohta. Turuosaliste hinnangul võtsid euroala riigid esimest korda pärast võlakriisi puhkemist möödunud aastal ette mitmekülgse ja pikaajalise lahenduse. Senised katsed kriisi ohjeldada piirdusid Kreekale lisaraha laenamisega, et lähemal ajal katastroofi vältida.
"Oleme saatnud turgudele selge signaali, näidates oma otsusekindlust kriisile piiri panemisel," ütles Hollandi peaminister Mark Rutte pärast kaheksa tundi kestnud kõnelusi.
Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy sõnul vähendavad kõik heakskiidetud meetmed Kreeka riigi võlakoormust 24 protsendipunkti võrra sisemajanduse koguproduktist (SKP-st). Praegu ulatub Kreeka võlakoormus 150 protsendini SKP-st.
Kreeka peaministri Georgios Papandreou sõnul katab pakett riigi rahastamisvajaduse aastani 2020 ja muudab võla jätkusuutlikuks, kuid analüütikud kahtlesid, kas võlakoormuse lubatud vähendamisest piisab, et vältida võlakohustuste ümberstruktureerimis keskpikas perspektiivis.
Uue Kreeka abipaketi täpsemad tingimused pannakse tõenäoliselt formaalselt paika septembris. Uus abipakett lisandub mullu mais alustatud 110 miljardi eurosele laenuprogrammile, mida rahastavad Euroopa Liit ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).
Lisaks leppisid euroala riikide juhid neljapäeval kokku selles, et Kreekale, Iirimaale ja Portugalile antud abilaenude tingimusi muudetakse soodsamaks. Laenude tähtaegu pikendatakse seniselt seitsmelt ja poolelt aastalt 15 aastale ning intressimääru alandatakse praeguselt 4,5–5,8 protsendilt 3,5 protsendile.
BNS
