BNS-i teatel läks hääletuse eel Ateena kesklinnas korraldatud reformivastane meeleavaldus vägivaldseks: maskeeritud märatsejad loopisid süütepudeleid ja kive ning panid põlema poode, pankasid ja kohvikuid, märulipolitseinikud vastasid pisargaasi ja paukgranaatidega ning püüdsid kaosesse langenud tänavail korda luua.

Kärpekava poolt hääletas 199 ja vastu 74 parlamendiliiget. Tulemus on ootuspärane, sest valitsusse kuuluval sotsialistide PASOK-il ja konservatiivide Uuel Demokraatial on 300-kohalises parlamendis kokku 236 häält. Nelikümmend kolm valitsuserakondade seadusandjat hääletasid siiski säästumeetmete vastu, erakondade teatel on need poliitikud parteist välja heidetud.

Vastuolulised meetmed näevad ette miinimumpalga 22-protsendist langetamist, vallandamise hõlbustamist ning maksu- ja pensionireformi. Ainuüksi sel aastal tehakse kärpeid 3,3 miljardi euro ulatuses.

Paljud kreeklased on järjekordsete säästumeetmete vastu. Politsei andmetel kogunes Ateenas meelt avaldama 80 000 demonstranti, veel 20 000 inimest protestis riigi suuruselt teises linnas Thessaloníkis. Kriitikute sõnul süvendab kärpeplaan Kreeka majanduse niigi täbarat seisu.

Ateenas algas vägivallatsemine õhtul, kui gaasimaskides protestijaid üritasid parlamendihoone ees seisnud politseiahelikust läbi murda. Tuletõrje sõnul süüdati põlema mitukümmend hoonet ning suurmeeleavalduse ja kaose tõttu oli päästekomandodel esialgu raskusi tulekahjusid kustutama asuda. Riigitelevisiooni teatel levis vägivald riigi muudesse osadesse, sealhulgas Kreeta ja Kérkyra saarele.

Tervishoiuministeeriumi teatel sai rahutustest 54 inimest vigastada.

Kreeka peaminister Loukas Papadimos mõistis kärpekava hääletuse eel peetud kõnes vägivallatsemise hukka. "Vandalismil, vägivallal ja hävitustööl pole demokraatlikus riigis kohta ega vääri sallimist," ütles Papadimos. Tehnokraadist valitsusjuht ärgitas oma kõnes parlamendiliikmed kärpekava heaks kiitma, öeldes, et "vale otsus" viiks maksejõuetuse ja euroalast väljaheitmiseni. Reformiplaanile väljendasid toetust ka mõlema suurerakonna esimehed: konservatiivide juht Antonis Samaras ja sotsialistide ekspeaministrist liider Georgios Papandreou. Kreekal on abirahaga kiire, sest 20. märtsil tuleb tal tasuda 14,4 miljardit eurot vanu võlgu ja selleks on tal vaja uut laenumakset. Euroopa Liit ja IMF tahavad, et Kreeka poliitikud viivad reformid ellu hoolimata sellest, kes võidab arvatavasti aprillis peetavad valimised.

"Kreeka lubadustest meile enam ei piisa," ütles Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble pühapäeval usutluses ajalehele Welt am Sonntag.