USA aktsiaturgudel oli eelmine nädal halvim alates 2008. aasta sügisest.
Samasugune halb nädal oli ka ülejäänud aktsiaturgudel. Eriti suure
hävingu osaliseks said arenevad turud, mida peegeldav indeks, MSCI
Emerging Markets, kukkus 12%.
Turgude languse üheks põhjuseks oli pettumine Föderaalreservi toetuse
ulatuses. Keskpank müüb järgneva 9 kuu jooksul 400 miljardi dollari eest
USA lühiajalisi võlakirju ja ostab saadud raha eest pikaajalisi
võlakirju eesmärgiga alandada pikaajaliste võlakirjade intresse.
Sellisel viisil ei suurenda keskpank oma bilanssi ning tegemist ei ole
ka rahatrükiga (isegi ülekantud tähenduses). Ilmselt oli üsna palju neid
investoreid, kes nn rahatrüki uut vooru ennustasid ja sellele ka
panustasid.
Suurema ehmatuse põhjustasid ilmselt Föderaalreservi nõukogu kaks päeva
kestnud koosoleku järeldused majanduse olukorra kohta. Riskid
majanduslanguse suunas on kasvanud, oli keskpanga sõnum turgudele, mis
vallandaski müügilaine.
Nendel nädalatel möödus kolm aastat dramaatilistest sündmustest
finantsturgudel, mille sümboliks on saanud investeerimispanga Lehman
Brothers pankrot sellele järgneva sügava majanduslangusega. Kolm aastat
tagasi toimunu oli ilmselt ka üheks tõukeks, miks eelmise nädala lõpul
kasvas järsult arvamuste hulk, et uus samasugune finantskriis on
käeulatuses.
Ajal, mil ebakindlus majanduses ja finantsturgudel kasvab, liigub
investorite vara kulda ja teistesse väärismetallidesse. Vähemalt nii
räägivad paljud kullausksed investorid ja kullamüüjad, kelle sõnul
olevat kollase väärismetalli näol tegemist ainsa kindla investeeringu
või koguni ainsa kindla valuutaga. (Kas teile ei meenu analoogilised
jutud ainsast kindlast investeeringust kinnisvarasse neli-viis aastat
tagasi?).
Nii nagu kolm aastat tagasi, kui globaalne finantssüsteem oli kollapsist
juuksekarva kaugusel, kulla hind mitte ei kerkinud taevastesse
kõrgustesse nagu oleks võinud arvata, vaid hoopis langes. Eelmisel
nädalal toimunud väärismetallide (aga ka muude toorainete) hinnalangus
oli eriti märkimisväärne.
Reedel kukkus kulla hind 5,8%, mis oli viie aasta suurim hinnalangus.
Nädalaga langes väärismetalli hind 9,6%, päeva langus oli suurim alates
1983. aastast ehk 28 aasta suurim. Veel hullema kukkumise tegi hõbe,
mille hind kerkis kevadel püstloodis uutele ja uutele kõrgustele. Reedel
kukkus valge väärismetalli hind 18%, mis on suurim päevane langus
alates 1987. aastast.
Kulla hind on sel aastal kerkinud 15% jõudes augustis rekordtasemele
1887,0 dollarini unts ja päevasiseselt üle 1900 dollari. Hõbeda hind
kerkis aprillis aasta algusega võrreldes 28% rekordilise 50 dollarini
unts. Tänaseks on hõbedauntsi hind langenud 31,5 dollarini ning on aasta
alguse tasemel tagasi.
Investeerimispanga Royal Bank of Canada tütarettevõtte RBC Global
Futures metallide strateeg George Gero ütles ajalehele The Wall Street
Journal, et mõned riskifondid olid sunnitud väärismetalle müüma
tagatisraha suurendamiseks, sest muude investeeringute väärtus on
langenud liiga madalale (margin call). Ka mõned Euroopa pangad paistsid
bilansi tugevdamiseks kulda müüvat ning kolmandaks põhjuseks on nn
impulsiivsed müüjad, kelle strateegiaks on teenida päevasiseste
hinnaliikumiste pealt.
Kui majanduses ja finantsturgudel on näha suuri ohtusid, ei paku mingit kaitset ei kuld ega teised väärismetallid.
Kogu selle globaalse hirmu taustal oli Tallinna börsi langus üllatavalt
väike. Indeks OMXT langes nädalaga 6,8%, mis on väiksem langus kui
augusti esimesel nädalal (7,5%). Sellele vaatamata on rõõmustamisainet
vähe, sest börsiindeksi väärtus (521,82 punkti) on eelmise aasta juuli
keskpaiga tasemel ning aasta algusest on indeksi langus enam kui
veerandi võrra. Aasta algusega võrreldes on plussis vaid kaks aktsiat:
Viisnurk (4,595) ja Silvano FG (4,59%). Üle 40 protsendi on aasta
algusega võrreldes kukkunud Baltika (56,98%), Trigon PD (50%), Arco Vara
(45,59%) ja Merko Ehituse aktsiad (44,64%).
Tõnis Oja,
rahakompass.ee
