Euroopa Liidu (EL) solidaarsuse puudumine viis Küprose majanduse 1974. aastaga võrreldavasse olukorda, mil Türgi väed saarele tungisid, vahendas Euobserver kolmapäeval saareriigi välisministri Ioannis Kasoulidese sõnu.

Kasoulides andis kolmapäeval kaks intervjuud - Prantsuse majandusajalehele Les Echos ja Kreeka telekanalile Skai TV.

"Me peame alustama päris algusest nagu 1974. aastal, kui meie majandus oli pärast Türgi sissetungi maatasa tehtud," ütles ta Prantsuse ajalehele. "Ma keeldun solidaarsusest rääkimast. Euroopa teeb näo, nagu aitaks meid, aga selle hind on liiga kõrge: ei midagi vähemat kui meie majandusmudeli jõhker purustamine, mis põhjustab küprose rahvale tohutuid, pikaajalisi probleeme," jätkas ta.

Türgi väed tungisid Küprosele 40 aasta eest pärast Kreekas toimunud riigipööret, ja okupeerivad selle põhjaosa tänini. Sealsel Põhja-Küprose Türgi Vabariigil ei ole rahvusvahelist tunnustust. Ainus, kes seda tunnustab, on Türgi.

Kasoulides lisas, et ohus on ka Küprose suuruselt teine majandussektor - turism -, sest pankade sulgemise ja kapitalikontrolli tõttu ei saa hotellid ja restoranid enam normaalselt toimida.

Lõppenud abipaketikõnelustele tagasi vaadates süüdistab ta EL-i liikmesriike läbipaistvuse puudumises. "Mitte keegi ei rääkinud meile tõtt ega hoiatanud meid ei presidendivalimiste kampaania ajal, mis viis president Anastasiadese valimiseni 24. veebruaril ega päevil pärast tema võimuletulekut, et (abipaketi) kõnelused toovad kaasa meie majandusmudeli nii äkilise, radikaalse ja vägivaldse purustamise," kurtis välisminister.

Kasoulidese sõnul oli Luksemburg, samuti EL-i offshore keskus, ainus riik, kes läbirääkimistel Nikosia poolele asus.

"Kreeklased lubasid kulisside taga meile toetust, aga ainult Luksemburg astus eurogrupi kõneluste ajal meie eest välja. Prantsusmaa vaikis. Prantsusmaal võivad endal tulevikus probleemid ilmneda ja siis vajab ka tema oma partnerite abi."

Saksamaa käitumist hindas Küprose välisminister eriti "halastamatuks". "On selge, et Saksamaa tahab suruda oma vaateid peale lõunaeurooplastele, kes teda hetkel vajavad," rääkis Kasoulides.

Välisminister tõdes, et päris süüta ei ole ka Küpros ise. Ministri sõnul ei teinud võimud midagi, et takistada Laiki panga hoiustajaid enne 25. märtsil sündinud lõplikku kokkulepet abipaketi üle oma raha välismaale viimast.

"Summad olid Laiki panga, riigi suuruselt teise panga jaoks piisavalt suured, et leida end kuristiku servalt: pangal ei olnud järel rohkem kui 55 miljonit eurot sularaha. Meil ei ole muud võimalust, kui oma pangad restruktureerida," rääkis Kasoulides ajalehele Les Echos.

"Vigu tegid mõlemad pooled: kas näiteks Euroopa Keskpangast ja Küprose keskpangast oli mõistlik jätkata Laiki rahastamist, kui too oli juba pankroti äärel? Kriisilaenude summa oli 2011. aasta septembris 430 miljonit eurot, kuid märtsi keskpaigaks oli see kasvanud 9,2 miljardi euroni," arutles Kasoulides.

Küsimus, kes mida teadis ja kuidas infot abipaketiga seonduvate otsuste langetamise eel kasutati, võib põhjustada Küprosel uue poliitilise tormi.