S&P 500 indeks kerkis märtsis 3,1 ning kogu kvartali jooksul 12 protsenti, mis oli indeksile parim esimene kvartal alates 1998. aastast. Peamiselt tehnoloogiasektorit esindav Nasdaqi koondindeks tõusis koguni 19 protsenti, mis on parim aasta algus alates 1991. aastast. Jaapani aktsiaturgude Nikkei indeks kerkis esimeses kvartalis 19 protsenti, mis on viimase 24 aasta suurim tõus.
Sama hea aasta alguse start oli arenevatel turgudel. Bloombergi teatel kerkis MSCI Arenevate turgude indeks 14 protsenti, mis on parim esimene kvartal alates 1992. aastast. Indeksi koosseisu kuulub 21 areneva riigi ettevõtete aktsiad.
Ehkki investoritel oli rõõmustamist küllaga, tuleks arvesse võtta, et kauplemismahud olid tavapärasest madalamad ning jaeinvestorid oma raha aktsiaturgudele ei toonud. Esimest kvartalit iseloomustas müüjate streik, ütles Barron’sile investeerimisfirma CAZ Investment investeeringute juht Christopher Zook. Kellelgi mingeid põhjusi müüa ei olnud. Halbu uudiseid ei tulnud. Kreeka probleemid said kui mitte lahendatud, siis lükati neid mõneks ajaks edasi ning USA majandusnäitajad ilmutasid mõningast paranemist.
Avatud investeerimisfondide statistika näitab siiski, et arenenud turgude aktsiatest liigub raha võlakirjaturgudele. Veidi liikus seda siiski ka USA aktsiaturgudele, kuid võrreldes eelmise esimese kvartaliga oli seda siiski vähe.
Tallinna börsiindeks OMXT kerkis esimeses kvartalis 13,45 protsenti, mis on iseenesest üsna hea tõus, aga jääb siiski esimeste kvartalite keskmisele (14,63 protsenti) mõnevõrra alla. Kõige paremad esimesed kvartalid on meie investorite jaoks olnud kaks aastat tagasi, mil OMXT indeks kerkis 41 ja 1997. aastal, mil börsiindeks kerkis koguni 60 protsenti.
Esimene kvartal on olnud meie börsi jaoks seni ülekaalukaimalt parim kvartal. Nagu öeldud, on OMXT esimese kvartali keskmine tõus olnud 14,63 protsenti. Teisel kohal on 6,3-protsendilise tõusuga kolmas kvartal. Neljanda kvartali keskmine tõus on olnud 1,86 protsenti ning teises kvartalis on indeks langenud keskmiselt 2,74 protsenti.
Indeksi kehval liikumisel teises kvartalis on muuhulgas üks tehniline põhjus. Börsiindeks OMXT ei võta arvesse dividendide maksmist. Meie börsiettevõtted maksavad dividendid välja reeglina maikuus või juunis ehk teises kvartalis. Kuna dividende maksvate ettevõtete aktsiate hinnad langevad ex-dividendide päeval reeglina dividendi võrra, siis mõjutab see ka vastavalt indeksit. See toob endaga kaasa ühe paradoksi – mida heldemalt ettevõtted dividende maksavad, seda suurem on indeksi languspotentsiaal.
Analüütikute hinnangul ootab aktsiaturge tõusu jätkumine, aga tõus ei saa olema kaugeltki nii tähelepanuväärne kui senini.
“Aktsiaturgude tõusupotentsiaal pole veel ammendatud, aga järgnevatel kuudel ei oota me enam keskmisest kiiremat tõusu,” ütles Reutersile Bank Sarasini privaatpanganduse peastrateeg Philipp Baetschi.
Tulevaste tõusude mootoriks võivad olla oodatavad uued rahatrükivoorud nii Suurbritannia kui ka USA keskpankadelt. Nii Inglise Panga juht Mervyn King kui ka Föderaalreservi president Ben Bernanke on hoiatanud, et nende riikide majanduste kasvupotentsiaalid on haprad.
Kuna algav kauplemisnädal on pühade tõttu lühem, pole oodata ka suuri investeerimisotsuseid, mis tähendab, et nii kauplemismahud kui ka indeksite liikumised jäävad suhteliselt tagasihoidlikeks.
Tõnis Oja,
börsianalüütik,
NASDAQ OMX Tallinn profiblogi
Avaldatud RUP.ee Profiblogis
