"Niipea me hindade ühtlustumist ette ei näe. Läti ja Leedu on olulises defitsiidis maad," ütles Eesti Energia energiakaubanduse juht Heikko Mäe BNS-ile.
Tema sõnu kinnitab oktoobri lõpus peetud Eesti-Läti vahelise ülekandevõimsuse (PTR) esimene oksjon, kus pakkumiste käigus hindasid turuosalised oma rahaga, et Läti elektrihind 4,55 eurot megavatt-tunni eest rohkem kui Eestis. See on küll madalam kui käesoleval aastal keskmiselt on olnud, näiteks neljapäeval on elektri börsihinna vahe 8,61 eurot Läti kahjuks, kuid kindlasti mitte veel võrdne tase.
Eleringi juht Taavi Veskimäe jaoks tuli selline hinnavahe näiteks üllatusena. Vaatamata Leedu ja Rootsi vahele lisanduvale 700 megavatile näevad elektrituru osalised 2016. jätkuvalt arvestatavat hinnavahet, 4,55 eurot megavatt-tunni eest Eesti ja Leedu-Läti hinnapiirkonna vahel, ütles Veskimägi sotsiaalmeedia vahendusel. Veskimägi viitab käesoleval aastal valmiva Rootsi-Leedu merealusele kaablile Nordbalt, mis peaks Leetu tooma Skandinaavias toodetud odava hüdro ja tuumaenergia.
Eesti Energia hinnangul võib samal ajal valmiv Leedu ja Poola vaheline elektriühendus Litpol Nordbalti mõju märgatavalt kahandada. "Samal ajal Leedu-Rootsi vahelise merekaabliga, võimsus 700 megavatti, valmib ka Leedu ja Poola kaabel võimsusega 500 megavatti," rääkis Mäe.
"Prognoosi kohaselt võib Leedust kujuneda olulises osas transiidimaa odavale Põhjamaa elektrile Poola. Siiski peaks 200 megavatti jääma ülekandeliinide erineva võimsuse tõttu kindlasti Leetu," märkis Mäe. "Usume, et oksjonil tekkinud hinnavahe on adekvaatne," lisas ta.
