Ligi sõnul soovib Eesti terviklikku lahendust, mis hõlmaks nii sektori regulatsiooni kui ka kokkulepitud toimimispraktikat EL-i ja liikmesriikide institutsioonide vahel.

Ligi märkis, et finantssektori areng on võitnud ühtsest siseturust ning eelseisvad reformid ei tohi saavutatud edu tasalülitada.

Barnier kohtus reedel ka majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsiga, kellega arutati EL-i ühtse digitaalse turu loomist, teenuste turu edasiarendamist, EL-i patenti ning soodsa ettevõtluskeskkonna loomist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks.

„Euroopa Liidu siseturu loomise ajal ei eksisteerinud praeguseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid. Ühtse siseturu loomise jaoks on otstarbekas neid võimalusi kasutama hakata.“ ütles Parts. „Garanteerida tuleb nii infosüsteemide suutlikus piiriüleselt toimida kui seadusandluse ühtlustamine.“

Eesti on huvitatud EL-i patendi vastuvõtmisest ning ühtse patendi kohtusüsteemi loomisest nii, et see oleks ka Eesti leiutajatele ja ettevõtjatele kättesaadav. Teenuste turu edasiarendamiseks toetab Eesti seisukohta, et teenuste direktiivi puhul on oluline ka tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna käsitlemine.

Parts märkis, et Eesti jaoks on samuti tähtis soodsa ettevõtluskeskkonna loomine firmade jaoks ja Eesti toetab komisjoni algatusi kiirendada Euroopa väikeettevõtlusalgatuse rakendamist.

Euroopa väikeettevõtluse algatus (Small Business Act) sisaldab kümmet põhimõtet, mida komisjon ja liikmesriigid peavad järgima. Dokument sisaldab soovitusi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete innovatsiooni toetamiseks, halduskoormuse vähendamiseks, vajadust hõlbustada juurdepääsu rahastamisvahenditele, riigihangetele ning riigiabile.

BNS