"Sellest ei tasu teha järeldusi, et kahtluse alla on seatud riikide laenu saamise tingimuslikkus. Need asjad ei ole omavahel seotud. Tingimused riikidele jäävad ja mingit võlakirjade ostmist ilma range majandusliku programmita ka järelturult ei hakka toimuma," kommenteeris Ligi neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.

Rahandusminister pidas realistlikuks võimalust, et ka Kreeka uus laen tuleb EFSF-ist.

Rahandusministri sõnul on need positsioonid, mida Brüsselis neljapäeval ilmselt arutatakse, Eestile vastuvõetavad ja Eesti on väga huvitatud sellest, et lahendus Brüsselist ka tuleks. Turgudele on Ligi sõnul vaja anda kindel signaal, et eurotsooni riigid tegelevad teemaga tõsiselt ning suudavad oma probleeme lahendada.

"Turud ei ole mingisugune asi, mida me saame üle kavaldada. Kuigi nad ei ole ka üdini targad ja kipuvad liialdama ühes ja teises suunas. Selge on siiski see, et riigid saavad oma laenud turult ja abiprogrammides on riigid põhjusel, et nad ei ole suutelised enam turult laenama," selgitas Ligi.

Rahandusministri sõnul on abiprogrammides riikide abistamine meie endi majanduse huvides.

Ligi lisas ühtlasi, et ta ei ole nõus hinnnaguga, et neljapäeval otsustatakse euro saatus. "Ma ei kujuta isegi ette, kuidas seda saab otsustada, sest euro kui idee ja hädavajalik instrument Euroopa majanduses ei kao kuhugi. Küsimus on ainult üksikute eurotsooni liikmete rahanduse kvaliteedis. See ei tähenda, et kuidagi oleks küsimuse all euro kui rahaühik ja euro kui rahasüsteem," ütles rahandusminister.

Rahandusministri sõnul on Eesti positsioon ka see, et Kreeka peab täitma väga karme tingimusi, et laenu saada. "Praegu me selles abiprogrammis sees ei ole ja mis selle tõdemusega edasi saab, see sõltub ikkagi konkreetsetst otsustest, mismoodi need mehhanismid üles ehitatakse," selgitas ta.