"Abilaenud ongi olukordadeks, kus riigid turgude jaoks laenukõlblikud pole. Rõhk on siin sõnal laenud, mitte abi, see raha on intressi kandev, antakse rangete tingimuste täitmiseks ja arvestusega, et ta tuleb ka tagasi. See on seda tõenäolisem, et see kohustus on teiste laenudega võrreldes eelisseisundis," vastas Ligi BNS-i küsimusele, kas on õige anda laenuabi riigile, mis ei suuda turult raha kaasata.

"Turuintressiga hädalised laenata ei suuda, odavamalt aga küll. Eelduseks on, et nad reformivad end ja kärbivad kulusid, Kreeka puhul on ka vara müügil suur kaal," märkis Ligi.

Kreeka abistamises Eesti praegu ei osale. Riigi abipakett põhineb kahepoolsetel laenudel. Euroopa finantsstabiilsuse fondi (EFSF) laene pole Kreeka seni saanud. "See pole välistatud tulevikus, sest Kreeka ei näi loodetud ajaks turukõlblikuks saavat. EFSF-iga liitumise aeg pole Eesti puhul otsustatud," lisas rahandusminister.

Eesti Panga hinnangul tuleb Kreeka abistamiseks kokkulepitud programmist kinni pidada, oma lubadused tuleb täita nii Kreekal kui ka laenuandjatel. "Riigieelarve tasakaalu viimine ja vajalike struktuurireformide tegemine on seejuures oluline kõikide euroala riikide jaoks, mitte ainult Kreeka jaoks," seisab keskpanga kommentaaris BNS-ile.

Kuna Kreeka ei saa võlakirjade kõrgete intresside tõttu naasta niipea finantsturule, siis võib ta lisaks olemasolevale 110 miljardi euro suurusele abipaketile vajada lisaabi.

Eurotsooni rahandusministrid arutavad Kreeka olukorda 16. mai kohtumisel.

Kreeka valitsus on seisukohal, et abipaketi tingimused on liiga karmid ja neid tuleb leevendada, et Kreeka majandusel oleks võimalik hoogu sisse saada. Praeguse abipaketi tingimuste kohaselt peab Kreeka langetama eelarvepuudujäägi kolmele protsendile SKP-st 2014. aastaks. Kreeka soovib mu hulgas madalamaid laenuintresse.

Senise abipaketi kooskõlastamisel lepiti kokku, et Kreeka naaseb 2012. aastal finantsturule. Aga nüüd on Kreeka rahandusminister Giorgos Papakonstantinou tunnistanud, et see ei õnnestu.

Kreeka 10-aastaste võlakirjade intress tõusis esmaspäeval järelturul 15,89 protsendile, Saksa võlakirjadel on sama intress näiteks 3,17 protsenti.